Tallina vanalinn, I-II a-tuh – muinsuskaitseala, reg nr 2589; arhitektuurimälestis reg nr 1236: Maja, kus aastatel 1845-1893 ja 1906-1939 asus Toomkool
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Suletud netopind: 2210 m²
Projekt: 2023

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Hoone olemasolevat välisilme geomeetriat projektiga ei muudeta, kõik väärtuslikud ajaloolised detailid on ette nähtud säilitada. Olemasolev plaanilahendus on umber kujundatud hoone mutmiseks terviklikult toimivaks kaasaegseks õppehooneks.

Toomkool on vanim sild keskaegse Liivimaa hariduselu ja tänapäeva vahel, mil õppetöö põhines antiiksetele eeskujudele tuginevalt seitsmel vabal kunstil. Õppesüsteem „Septem artes liberales“ kujunes Antiik-Kreekas aastal 500 ema. See vabadel kunstidel põhinev kontseptsioon koosnes kahest suurest astmest: Trivium ja Quadrivium. Esimene Triviumi aste koosnes distsipliinidest: Grammatica, Dialectica Ja Rethorica. Teise kõrgema Quadrivium aste osadeks olid: Arithmetica, Geometria, Musica Ja Astronomia.

Hoone peafassaadi ilmet kujundavad klassitsistlike frontoonide ja krovhipiiretega seitsmeosalise jaotusega akende kompositsioon. Projektlahendus näeb ette esifassaadi ilmestamise kontseptuaalsete pealiskirjade ja pimeakende niššidesse paigaldatavate dekoratiivsete maalingutega.

Lääneranna vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 366 m²
Projekt: 2023

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Jaagu talu rehi on hästi säilinud ajalooline palkseintega pikihoone. Hoone keskne osa on rehetuba, kus on säilinud massiivne kivist reheahi ja puidust parred. Rehetoaga liituvad selle edelaküljes eluruumidena kasutatavad kambrid ning kirdepoolt rehealune. Kui köögina toimiv rehetuba ja kambrid võimaldavad aastaringset kasutamist, siis eluruumidega liituv suur rehealune on tänaseni kasutuses kütmata abiruumi/panipaigana.

Käesolev rekonstrueerimiskava näeb ette külma rehelause kohandamise aastaringseks kasutamiseks elutoa ja ateljeena. Elutoana rekonstrueeritav rehealune on ühenduses rehetoas paikneva köögiga, avar ruum on tsoneeritud söögitoa ja salongi istumisalana. Ateljee rajatakse olemasolevate laepalkide vahele paigaldatavatele liimpuidust põrandataladele. Tööruumi helipidavus tagatakse pakettklaasist vitriiniga. Ruumi loomuliku valgustamise tagamiseks on ette nähtud hoone tagumisele küljele kahe kõrvuti paikneva katuseakna paigaldamine.

Rehelausele on kogu ulatuses projekteeritud uus soojustatud r/b konstruktsiooniga põrand. Olemasolevad väravate avad suletakse soojustatud pakettklaasidega puitustega. Originaalsed puidust väravad säilitatakse ja eksponeeritakse avatud asendis nende ajaloolistel asukohtadel. Autentse välisilme säilitamise eesmärgil välisseinte täiendavat soojustamist ei kavandata. Uus soojustus rajatakse olemasoleva rookatuse alla katuslaena. Täiendav seespidine soojustamine on ette nähtud ka palkseintega aganiku osas, kuhu rajatakse tehniline ruum ja panipaik.

Uued kavandatud tarindid on ajaloolistest selgesti eristuvad. Lisatavad konstruktsioonid on taandatavad ega kahjusta olemasolevat ehituskehandit.

Vesivärava, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Elamu suletud netopind: 631,2 m²
Korterite arv: 8
Projekt: 2022
Valmis: 2023

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Hoone paikneb Kadrioru miljööväärtuslikus elurajoonis. Arvestades piirkonna hoonete arhitektuurset tervikilmet ning soovist säilitada hoone algne välisilme autentsel kujul ei ole ette nähtud ajaloolise vormikeelega hoone täiendavat välispidist soojustamist ega välispiirete muul kujul muutmist.

Hoone paikneb Nõmme elurajooni Rahumäe miljööväärtuslikus piiranguvööndis
Pärnu mnt, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Netopind: 207,0 m²
Korterite arv: 2
Projekt: 2020
Valmis: 2023

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Kahekorruseline puidust kandekonstruktsiooni ja kõrge mansardkatusega eluhoone on rajatud 1930 a. Algselt puitvoodriga viimistletud elamu on hilisema remondi käigus väljastpoolt soojustatud ning kaetud miljööalale sobimatu laudist imiteeriva plastikvoodriga, katuseakatteks on kivi-imitatsiooniga katuseplekk.

Projektiga nähakse ette hoone välisilme renoveerimine ning miljööväärtusliku hoone välisilme taastamine ajaloolisel kujul. Amortiseerunud kivi-imitatsiooniga katusekate asendatakse klassikalise valtsitud plekist katusekattega. Hoone fassaad soojustatakse kogu perimeetril ning viimistletakse püst- ja horistontaal-laudisega säilinud originaaljooniste eeskujul. Hoone välispiirde lisasoojustamisel pikendatakse katuse räästaid samas ulatuses, säilitades algse eenduvuse.

Karja tn 24, Haapsalu, Lääne maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Netopind: 869,0 m²
Projekt: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Projekti eesmärgiks oli Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal Karja tn 24 kinnistul paikneva hoone reg.nr.27013/65 restaureerimine. Projekti koostamisel lähtuti Muinsuskaitseameti poolt koostatud Muinsuskaitse eritingimustest.

Hoone esimesel korrusel paikneb külsatajate vastuvõtt, vahelduvate näituste galeriiruumid ja kohvituba koos WCplokiga. Teisel korrusel on püsinäituste ruumid ja raamatukoguruum. Endine pööning katusekorrusel võetakse kasututele galeriina, mille läände avaneva viilkatuse sarikate vahele on projekteeritud katuseaknad näituseruumi valgustamiseks.

Suurema logistilise muudatuena on kavandatud hoone peasissepääsu muutmie. Uue peasissepääsuna võetakse kasutusele pargi poolse küljega kaasneva trepikoja välisuks millele on kavandatud pilkupüüdva aktsendina metallist varikatus ja lauge pandus erivajadustega külastajatele ligipääsu võimaldamiseks. Katusekorruse ruumide evakuatsooni võimaldamisek on hoone põhjaküljele kavandatud sissepääsu varikatusega analoogse kujundusega ažuurne metallist keerdtrepp.

Läike tn, Nõmme linnaosa, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 535,1 m²
Korterite arv: 3
Projekt: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Hoone paikneb Tallinna linnas Nõmme linnaosas. Projektiga nähakse ette olemasolevale eluhoonele juurdeehituse kavandamine kuni 21,8 % olemasolevast maapealsest kubatuurist. Kahekorruseline lamekatusega hoone paikneb kinnistu Läike tn poolsel küljel. Kavandatav juurdeehitus on planeeritud hoone õue poolsele küljele ja ei ole seetõttu tänava poolt vaadeldav.

Olemasolev elumaja on tüüpiline 1930. aastate funktsionalistlikus stiilis krohvitud fassaadi ja lamekatusega kivist elamu. Majal on kaks täiskorrust ja kelder. Juurdeehitusena kavandatud kahekorruselise hoonemahu kujundus lähtub selge eristatavuse printsiibist. Kavandatud hoonemaht arvestab hoone funktsionalistlikku lahendusega ja sobitub selle põhimahuga, olles samas sellest fassaadiviimistluse poolest selgesti eristuv.

Raudtee, Nõmme linnaosa, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 258,0 m²
Projekt: 2022
Valmis: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Projekteeritud hoone krunt asub Nõmme linnaosas, sissepääsuga Raudtee tänavalt. Hoone paikneb krundi põhjapoolses osas, ülejäänud kinnistu on sillutatud betoonkivi sillutisega või kaetud murukattega.

Projektiga on kavandatud hoone osaliseIt ühe ja osaliselt kahe korruseline, lamekatustega. Hoone eimesele korrusele on projekteeritud esik, garderoob, elutuba, köök, koridor, panipaik, wc, tehn.ruum, sauna eesruum, pesuruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad kolm magamistuba koos garderoobidega, trepihall ja vannituba. Lisaks ülgnevad hoonega terrasside pinnad.

Hoone välisviimistluse materjali valikul on lähtutud materjalide mitmekesisusest. Projekteeritav maht toetab mitmekihilist fassaadilahendust. Hoone välisviimistlus on kombineeritud värvitud silekrohvi ja pruuni vertikaalse fassaadilauaga. Avatäidetena on kasutatatud helehallis toonis uksi ja aknaid. Peasissepääsu kohale ja sauna eesruumi terrassile on projekteeritud puitparapetiga varikatused.

Metsatare, Liiva küla, Harku vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 141,2 m²
Projekt: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Olemasolev hoone on 1940. aastal valminud ühekorruseline kõrge kelpkatusega elumaja. Hoone vundamendid on laotud massiivse paekivimüüritisena, maapealsete korruste konstruktsioonid, vahelagi ja katuse sarikad on puidust. Katus on algselt olnud puidust sindelkattega kuid on asendatud kivi imitatsiooniga valtsitud plekist katusekattega.

Algne puitkarkassiga välissein on nõukogude perioodil väljast poolt tep-plaadiga soojustatud ja krohvitud. Projektiga nähakse ette amortiseerunud soojustuskihi asendamine mineraalvill soojustusega 100mm ning fassaadi viimistlemine voodrilauaga. Välisviimitluse eeskujuks on võetud katuseuukidel säilinud originaalne viimistluslahendus, kus heleda laia vertikaalse laudise vuuke katavad tumepunase tooniga kitsad katteliistud.

Olemasolevale hoonemahule on kavandatud juurdeehitus 22% hoone maapealsest kubatuurist. Juurdeehitus on planeeritud olemasoleva terrassi vundamendi kontuuris. Ühekorruselise puidust hoonemahu katus on kujundatud katuseterrassina. Välisviimistlus on lai püstine laudis mis värvitakse sama toonis põhimahu välisvoodri katteliistude tooniga.

Uus-Tuhamäe, Kasispea küla, Kuusalu vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 190,5 m²
Projekt: 2022
Valmis: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Ehitusprojektiga nähti ette hoone eterniitkatuse vahetus ja fassaadi rekonstrueerimine koos kõigi avatäidete vahetusega.

Projektiga teostati välisseinte täiendav välispidine soojustamine, kõigi avatäidete vahetus ning elamu fassaadi piirkonna puitelamutele iseloomuliku välisilme taastamine. Uued avatäited valmistatati puidust ning paigaldati välisvoodriga samas tasapinnas.

TOOM-KOOLI 7 ÕUEMAJA RESTAUREERIMINE

(Ehitismälestis elamu Toom-Kooli tn 7 hooviansambliga, 15.-20. saj. Reg nr 3009)
Toom-Kooli tn, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Netopind: 1748,0 m²
Korterite arv: 17
Projekt: 2019
Valmis: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Remonttööde käigus oli ette nähtud hooneosa C täielik rekonstrueerimine, esimese korruse laoruumide kasutuselevõtt eluruumidena ning lõunakülje trepikojas asuvate algsete korterite sissepääsude taastamine koos mittekandvate vaheseinte ümberehitusega ning korterite siseste tehnosüsteemide (vesi, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, elektriinstallatsioon) kaasajastamine.

Projekt nägi ette siseõue vertikaalplaneerimise ja hoovi ala sadevee juhtimise olemasolevatesse restkaevudesse. Vundamendi kindlustamise tööde järgselt korrigeeriti ära vajunud kaldeid ja taastati hoovi graniitkivist katend. Maksimaalselt kasutati ära olemasolevaid graniitkivi sillutise kive. Uued graniitplaadist astmekivid rajati 400mm laiuste ribadena. Siseõue kaigaldati „Tallinna latern“ tüüpi õuevalgusti.

Tammepärja tee, Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 111,2 m²
Projekt: 2022

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Ühekorruseline puitkonstruktsiooniga elumaja paikneb endise suvila asukohas kinnistu põhjaküljes. Magamistoad on plokistatud hommiku poolses ilmakaares. Voolava ruumi printsiibil läbi maja ulatuvad köök, söögituba, elutuba on lahendatud hoone õhtu küljes. Projekteeritud hoone fassaad piirab aeda põhja piiril ja on justkui selle rohelise oaasi tagumiseks siseseinaks. Hoone lai horisontaalne fassaadilaudis asendub esikülje väljalõike osas kitsama sisevoodrilauaga rõhutadaes aeda avanevate siseruumide jätkuvust.

Sireeni, Hiiumaa
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Eskiis: 2021

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Sireeni kinnistu ettepanek sündis soovist leida Ristna tuletorni linnaku hoonestusele tervikut toetav funktsionaalsus. Eesmärgiks oli ajaloolise sireenihoone masinasaali säilitamine ühtse ruumina, mis antud juhul toimiks nii rajatava majutusüksuste vastuvõtu kui eraldi renditava sündmusruumina. 92 m² põrandapindalaga saal oleks piirkonnas ainulaadne ning looks võimaluse väga erinevate ettevõtmisete korraldamiseks. Ristkasutusega saali tegevust toetaks kümnest majutusmoodulist koosnev kompleks, mis sulanduks männimetsa ning oleks omavahel kaetud käiguteega ühendatud.

Kalju põik 3, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 850,5 m²
Projekt: 2021

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Kalju põik 3 kinnistu jääb Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse (Vabariigi Valitsuse määrus nr 155, 20.05.2003) ning asub Kalamaja miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kinnistu asub arheoloogiamälestiste alal (Asulakoht 13. - 16. sajand, registri nr 2628).

Kinnistul paikneb kahekorruseline puidust korterelamu. Tegemist on kinnistu kunagise omaniku Jürri Kleini poolt 1907 ehitatud ja Konrad Mauritzi poolt projekteeritud nn pika maja tüüpi ajaloolise tööliselamuga.

Seoses ümbritseva maapinna tõstmisega on hoone sattunud halba vertikaalplaneeringulisse olukorda. Kuna maapind kinnistul on tasane, muudetakse käesoleva projektiga olemasolevat vertikaalplaneeringut sellises ulatuses, et oleks võimalik juhtida sademeveed hoonetest eemale. Hoonel on aegade jooksul välja vahetatud enamus ajaloolisi avatäiteid. Kuna akende asendamine ei ole toimunud organiseeritult on tulemuseks kaootiline välisilme. Ajalooliste akende piirliistud on osaliselt eemaldatud, nende ehiskarniisid on aga enamuses säilinud.

Ehitusprojektiga nähakse ette hoone katuse ja fassaadi rekonstrueerimine koos kõigi avatäidete vahetuse ja soklijoone tõstmisega ning aastate jooksul koridori ühispinna arvelt toimunud korterite laienduste seadustamine. Vertikaalplaneeringulise olukorra parandamiseks on ette nähtud sokli kivivoodri tõstmine 30cm ja hoone perimeetrit ümbritseva sillusriba rajamine. Projektiga nähakse ette kõigi elamu fassaadi piirkonna puitelamutele iseloomuliku välisilme taastamine - fassaadi ilmestavate karniiside ning nurgalaudadega liigendatud fassaadilaudise, piirdeliistude ja puitkarniisidega kaunistatud akende paigaldamine.

Jahu tn, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Netopind: 201,3 m²
Projekt: 2021
Valmis: 2021

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Jahu tn kinnistul paikneb kolmekorruseline elamu, mille lääneküljel on projektiga ette nähtud põhimahust üleulatuva ja mittesobiva torniosa lammutamine. Elamu siseruumid on kohaldatud eluruumideks ning välisilme Kalamaja ajaloolise asumi miljöösse sobivaks.

Elamu rekonstrueerimisel on lähtutud olemasolevast hoonemahust, mis säilitatakse ehitisealuse pinna ulatuses. Elamu fassaadile on antud piirkonna puitelamutele iseloomulik välisilme - fassaadilaudis liigendatud erinevate vahevöödega ning nurgalaudadega, avatäited on ümbritsetud piirdeliistudega ning aknad täiendavate puitkarniisidega.

Ristna tuletorni päritolu dokumentaalselt tõestatud

Hiiumaal, Kõpu poolsaare tipus paikneva Ristna tuletorni pärinemine kuulsa prantsuse inseneri Gustave Eiffeli ateljeest on saanud dokumentaalse tõestuse.

Pariisis, Gustave Eiffeli järglaste eraarhiivis asuv dokument kinnitab Ristna tuletorni metallkonstruktsiooni valmistamist Eiffeli tehases. Kuigi 1874. aastal valminud tuletorni kandev karkass on tänaseks Esimeses maailmasõjas toimunud kahjustuste varjamiseks kaetud betoonsarkofaagiga, on selle Eiffeli torniga sarnanevad neogootilikud kaunistuselemendid kenasti eksponeeritud.

Avastuse kohta saab täpsemat infot uurimustöö kodulehelt: www.ristnaeiffel.ee

Sibula talu rekonstrueerimine

Otepää vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Suletud netopind: 154,5 m²
Projekt: 2019
Valmis: 2020

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Projektiga nähakse ette olemasoleva hoone kompleksne rekonstrueerimine ja katusekorruse taastamine. Esimesel korrusel paiknevad elukondlikud ruumid, teisel korrusel magamistoad.
Olemasolevad puuduliku soojapidavusega välisseinad soojustatakse mineraalvillaga ning viimistletakse horisontaalse profileeritud laudvoodriga.

Aknaplokid paigaldatakse pärast fassaadi soojustamist välisvoodri tasapinda ning viimistletakse profileeritud piirdelaudadega.

Katusekattena on ette nähtud paigaldada algse katusega analoogne tõrvaga immutatud 3x puitlaast katusekate. Olemasolevate sarikate saelõikelised otsad taaskasutatakse.
Maja ümbritsev terrass rajatakse sügavimmutatud ja peitsitud terrassilaudadega kaetud puitterrassina.

Projekteerija: Flux Projekt OÜ

Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi

Eskiis: 2020

FIAT LUX!

Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.

HÄRJAPEA TN KORTERELAMU

Härjapea tn, Nõmme lo, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 725 m²
Projekt: 2019

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Elamu koosneb kahest kahekorruselisest katusekorrusega hoonemahust, mis on omavahel ühendatud lahtise kaetud trepikojaga. Lahtine trepikoda ühendab parklatasandit kõigi maapealsete korrustega.
Tänavapoolne hoonemaht rajatakse tänavajoonele katuseharjaga paralleelselt Härjapea tänavaga. Hoovipoolne hoonemaht rajatakse katuseharjaga Härjapea tänavaga risti. Hoone fassaadid viimistletakse piirkonnale sobiliku horisontaalse puitvoodriga.
Hoones on kokku 9 korterit. Parkimine on lahendatud ühisel keldrikorrusel sissepääsuga Härjapea tänavalt. Hoovi poolsetel korteritel on aeda avanevad klaasitud rõdud, katusekorruse kagu poolsetest korteritest avanevad vaated Tallinna vanalinna siluetile.

TEHNILISED NÄITAJAD
Krunid pind:                 909 m²
Ehitisealune pind:       329 m²
Suletud netopind:       693 m²
Suletud brutopind:      725 m²
Hoone kubatuur:        2755 m³
Korterite arv:               9

SIHI TN ERAMU

Sihi tn, Nõmme lo, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Netopind: 241 m²
Projekt: 2019

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Hoone paikneb Nõmme linnaosa miljööväärtuslikul hoonestusalal. Krundil paikneb 1923 a. rajatud hoone ning Nõmme haljastusele iseloomulik hõre männimets.
Projektiga nähakse ette olemasoleva hoone täielik renoveerimine ning miljööliselt väärtusliku hoone välisilme taastamine ajaloolisel kujul.
Seoses ruumiprogrammi laiendamisega nähakse ette hoone aia poolsele küljele kahekorruselise mahuna juurdeehituse rajamine, mille läbipaistev klaasist galerii ühendab kaks puitvoodriga viimistletud hoonemahtu ühtseks tervikuks.
Ajaloolistest detailidest säilitatakse hoone originaalne välisuks koos varikatusega, veranda ja rõdule avaneva teise korruse magamistoa tiheda jaotusega akende välimised aknaraamid ning esimese korruse kabinetti avanev amfilaadne paarisuks.

RAUDTEE TN ERAMU

Raudtee tn, Nõmme lo, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Netopind: 365 m²
Projekt: 2018; Valmis: 2019

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Hoone paikneb Nõmme linnaosa Rahumäe asumis Raudtee tn äärsel looduslikul nõlval. Hoonest Raudtee tänava poolne ala on kujundatud terrassidena atmeliselt laskuva eesõuena kus paiknevad üksikud viljapuud, hoone vahetu ümbrus on privaatne iluaed.
Kinnistu algne hoonestus on amortiseerunud, selle asemele rajataske samas maastaabis kahe korruseline kivist kandekonstruktsiooni ja katusekorrusega elamu. Säilitatakse hoone jagunemine kaheks korteriks, katusekorrus ehitatakse välja muusikastuudiona, kahekorruselise põhimahuga liitub lõunaküljel eraldi sissepääsuga ateljee.

Eramu Hiiu-Suurtüki tn

Hiiu-Suurtüki tn, Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 213 m²
Projekt: 2017; Valmis 2019

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
1928 aasta A.Grünbergi projekti järgi rajatud elumaja on 2014 a toimunud põlengus osaliselt hävinenud. Miljööliselt väärtusliku hoone puhul on seatud eesmärgiks selle taastamine võimalikult autentsel kujul.
Algne hoone on T-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline katusekorrusega viilkatusega puitehitis. Põhjapoolse põikviilu pikenduseks on kahekorruseline trepikojamaht. Hoonel on madal vundament, välisviimistluseks horisontaallaudis, katusekatteks valtsplekk. Aknad on puidust. Juurdeehitusena on kavandatud originaalprojekti järgi algselt teostamata jäänud verandad põhimahu otstes.
Hoone fassaade kaunistavad sakmeliste otstega püstlaudis viilude ülaosas, väikesed rombikujulised aknad viiludel ja profileeritud püstlaudadest horsontaalvöö vundamendi kohal. 

AJALOOLISE VESIVESKI REKONSTRUEERIMINE SUVEKODUKS

Kose vald, Harju maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Arhitektuur: Indrek Laos
Konstruktsioonid: Sander Künnapas, A2D Projekt OÜ
Netopind: 286 m²
Projekt: 2016
Valmis: 2018

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Projektiga on lahendatud ajaloolise vesiveski rekonstrueerimine suvemajaks. Hoone väliskujunduses domineerivad ekspressiivsed maakivimüürid ning kõrge keraamiliste kividega viilkatus. Põhikorruse tasandil paikneb elutuba koos köögifrondiga ning magamistuba. Katusekorrusele jäävad magamistoad ning jõe poole terrassile avanev saunakompleks.

http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/fotod-vesiveski-varemetest-ules-ehitatud-aasta-kauneim-kodu?id=80979599

Tipu kool, Tipu küla, Kõpu vald, Viljandi maakond
Projekteerija: Flux Pojekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Üldpindala: 1,3 ha 
Projekt: 2013
Valmis: 2018

Tipu Looduskooli välialade projektiga on kavandatud teede, platside ja rajatiste teostamine. Krundil nähakse ette ringliiklus sissepääsuga Pauna teelt suunaga koolimaja eest läbi ja väljapääsuga Kõpu-Jõesuu maanteele.
Parimise paremaks korraldamiseks on parklad viidud koolimaja ja rajatava saunahoone vahelisele alale. Ette on nähtud ajaloolise juurdepääsu taastamine jalgtee näol krundi põhja suunast. 
Hoone esisel alal, maantee poolsel küljel, on avalik õueala laste mänguplatsi ja külakiigega, hoone taha jääb privaatne aiaga piiratud õu kus asuvad peenramaad, vabaõhuklass ja lõkkeplats.
Ehitustööde käigus tagatakse kaitstavate taimeliikide kasvukohtade säilimine. Planeeritud tiigi ümber rajatakse looduslik haljastus (kõrrelised, kollanevõhumõõk, hundinui).
Välisinventari visuaalseks ühtlustamiseks on valitud corten terasest viimistlusega objektid.

https://tipulooduskool.ee/

(Pärnu vanalinna muinsuskaitse ala reg nr 27007)
Kuuse tn, Pärnu, Pärnu maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 643 m²
Projekt: 2017
Valmis: 2018

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Rekonstrueeritav kahekorruseline puidust elumaja asub Pärnu rannarajoonis. Algslet suvitusvillana rajatud hoone viimaseks teadaolevaks omanikuks Oskar Ammende.  Nõukogude perioodil sanatooriumina kasutuses olnud Hhoonesse on projekteeritud kolm külaliskorterit, keldris on tehnilised ja abiruumid.
Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele on ette nähtud hoone kõik hävimisohus detailid taastada ning restaureerida. Siseviimistluses kasutada algupäraseid viimistlusmaterjale, s.o. krohvitud pinnad ja värv. Lubatud on palkseinte seestpoolt soojustamine.
Soovitavalt tuleb vältida värvitavate osade liigset siledaks ja sirgeks ehitamist ehk üleremontimist. 
 

Pärnasalu tn, Saue linn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 1353 m²
Projekt: 2017

Hoone esimesel korrusel paikneb avar vastuvõtulauaga fuajee. Tänu fuajee maja läbivale kesksele paigutusele on kõik erinevad funktsioonid üksteisest sõltumatult kasutatavad. Fuajeest avanevad pääsud amfilaadselt ühendatud ekspositsioonipinnale vanavara ja ajalooliste sõidumasinate eksponeerimiseks, läänetiivas paiknevasse restorani ning trepihalli kaudu katusekorrusele.
Katusekorruse ruumid võetakse kasutusele eraldi rendipinnana büroole, konverentsisaalina koos esinejate garderoobide ning dekoratsioonide laoga. 
Hoone kirdenurgas on ette nähtud ühekorruselise katusekorrusega hoonetiiva taastamine. Hoonetiiva esimesel korrusel eraldatakse ruum elektrialajaama tarbeks, eraldiseisev alajaama metallist putka likvideeritakse.
Keldrikorruse tasandil paikneb restorani tagumine sissepääs ja klaasfassaadiga fuajee mis ühendab valitsejamaja jääkeldriga. Võlvitud keldrites paikneb teenindusliftiga esimesel korrusel paikneva restoraniga ühendatud köök, wc ning abiruumid. 
Kahe hoone vaheline ühendus on lahendatud esimese korruse tasandil ajaloolisest hoonemahust selgelt eristuva kerge klaasist ühendusgaleriina, teisel korrusel avade vahel tagasiastuva klaasfassaadina rõhutades kaarava nurgaposti ekspressiivset esiletoomist.
 

KURESSAARE PANGA REKONSTRUEERIMINE ÄRIHOONEKS

(Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala reg nr 27011)
Tallinna tn 27, Kuressaare
Projekt: Flux Projekt OÜ koostöös Arhitektibüroo Siiri Kasemets OÜ
Autorid: Indrek Laos, Siiri Kasemets
Brutopind: 3400 m²
Projekt: 2017

Projektiga on lahendatud Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis paikneva hoone rekonstrueerimine ärihooneks. Kohalikust ehitustraditsioonist inspireeritud kõrge viilkatusega postmodernistliku vormikeelega hoone on ehitatud 1986 a pangahoonena, arhitekt Siiri Kasemets. Uuendamisel seati eesmärgiks välisilme võimalikult autentne säilitamine. Seoses hoone funktsiooni muutusega on ette nähtud avara fuajee avamine tänava tasapinnale ja plaanilahenduses tsentraalse trepikoja rajamine. Kaubanduspindade paremaks visuaalseks sidumiseks tänavaga on esimese korruse aknad rekonstrueeritud eenduvate vitriinakendena. Katusekorrusel välja ehitatavate äripindade valgustus on lahendatud osaliselt katuse tasapinnas negatiivsete sisselõigetena paigaldatavate Velux- tüüpi katuseakendega. Fassaadi viimistluses säilivad Saaremaa dolomiit ja valged krohvipinnad.

Staadioni 3, Tallinn, Harju maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi,
Võistlusala pindala: 9,03 ha
Võistlustöö: 2017

TULJAK

Arhitektuurne lahendus

Kalevi staadion on ümbritsevate kitsaste tänavate tõttu raskesti ligipääsetav ning piirdeaia tõttu linnaruumist täielikult ära lõigatud suletud ala. Algsed linnaehituslikud teljed ja juurdepääsud on erinevate arenduste tõttu kitsenenud.

Planeeringuline lahendus näeb ette territooriumi olemasolevate ning kavandatavate hoonete ligipääsetavuse parandamise. Piiratakse ainult staadioni ja harjutusväljaku vahetu perimeeter. Kavandatava staadioni areeni ida- ja lääneküljel moodustavad loomuliku piirde uued kavandatavad ehitusmahud, põhja ja lõuna külg on ette nähtud piirata ažuurse metallpiirdega. Peasissepääs on lahendatud teises ehitusetapis valmiva Spordi Maja ehitusmahu alt.

Hooneid ümbritsev ala heakorrastatakse ja jäetakse avaliku linnapargina ühiskondlikku kasutusse. Vajadusel säilib võimalus täiendavate alade eraldamiseks ajutiste teisaldatavate kergpiiretega.

Staadioni rekonstrueerimise esimeses etapis rajatakse staadioni lääne- ja idatribüünid koos nende aluste sportlaste eelsoojenduse, treening- ja abiruumidega. Ruumide tsoneerimisel on arvestatud publiku ja sportlastele/esinejatele alade eraldamise vajadusega. Sõltumatu ligipääsuga tribüünide alused korrused on reserveeritud vaid võistlejate ja teenindava personali tarbeks. Publiku peasissepääs tribüünidele ning rõdudele on esimese korruse tasandilt. Publiku tualetid ja abiruumid jäävad mõlemas hoonetiivas paiknevate rõdude alla, sissepääsuga teise korruse tasandilt. Läänetribüüni kolmandal korrusel on kohvik ning idatribüünil reporteritele ja korraldavale toimkonnale reserveeritud boksid.

Kaarja betoonfassadi tantsuline kujund rõhutab staadioni tähtsust tantsupidude toimumise kohana ning loob regulaarse intervalliga toimuvale suursündmusele väärilise arhitektuurse raamistuse.

Välisviimistlus

1             Must betoon

2             Naturaalne niiskuskindel kasevineer WG klass (lihvitud, oksakohad)

3             Naturaalne betoon

AJALOOLISE SEPIKOJA REKONSTRUEERIMINE MUUSEUM-GLAERIIKS

(Ehitismälestis nr 3091)
Olevimägi 13, Tallinn, Harju maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor, vastutav spetsialist: Indrek Laos
Rekonstrueeritav netopind: 80 m²
Projekt: 2013; Valmis: 2017

Projekt käsitleb ajaloolise Sepikoja töötoa kasutusele võtmist muuseum-galeriina. Mantelkorstnaga sepaääs korrastatakse ja eksponeeritakse oma kesksel asukohal. Endine sepikoja töötuba kujundatakse näituseruumina kus saab ka ise sepatööd proovida. Projektiga antakse normidele vastav tehnovaustuse lahendus. Laudadega peoõhtu mahutab kuni 25 külastajat. Õue vaba pind on sillutatakse munakivi sillutisega. Välilaudade osas rajatakse servavalgustusega puidust madalad terrassid.

Narva vanalinn, Narva, Ida-Viru maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Brutopind: 2,05 ha
Võistlustöö: 2017

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Narva vanalinna süda TÜ Narva Kolledži, Rüütli ja Helsingi tänavate vahelisel alal on kavas muuta ülelinnalise tähtsusega administratiiv- ja hariduskeskuseks. Ala aktiivsuse tõstmiseks kavandatakse Rüütli tänava põhjaküljele uue linna raamatukogu rajamist ning Helsingi tänava lääneserva uue linnavalitsuse hoone ehitamist.

Hoonete vahelisel alal kujuneb uus atraktiivne avatud linnaruum. Alal liikumine toimub mõttelisel teljel: minevik - olevik - tulevik.

Projekti juhtmõtteks on kaasaegsete vahenditega erinevate ajalooliste kihistuste ja väärtuste esiletoomine ja võimendamine. Väljakute sillutis on lahendatud vastandeid ühendava monumentaalse must-valge mängulauana.

HARJUMAA AVATUD KOOLITUSKODA - SIIDRIFARM

Virla küla, Kose vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos, Flux Projekt OÜ
Konstruktsioonid: Sander Künnapas, A2D Projekt OÜ
Brutopind: 1122m²
Projekt: 2016
Valmis: 2017

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Projektiga on lahendatud 1955 a ehitatud nõukogudeaegse farmihoone ümberehitus koolituskeskuseks ning sündmuste korraldamise kohaks.
Tugevalt amortiseerunud katusekonstruktsioonid eemaldatakse kuni kandvate puttbetoon postideni.
Lammutatakse kõik silikaattellistest osaliselt lagunenud hooneosad. Täielikult lammutatakse T-kujulise hoone keskmine avariilises seisukorras hoonemaht.
Uus katuslagi rajatakse liimpuidust sarikatel metalltõmbidega jäigastatud uuele betoonvööle.
Rekonstrueeritava hoone põhikorrusel paikneb 160-kohaline sündmustesaal koos restorani köögi ja siidritsehhiga.

TEHNILISED NÄITAJAD
Krunid pind:   9723 m²
Ehitisealune pind:  924 m²
Suletud netopind:  970,0 m²
Suletud brutopind:   1122m²
Hoone kubatuur:   5400 m³

(Tallinna vanalinna muinsuskaitse ala reg nr 2589)
Uus tn, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Hoone brutopind: 1194 m²
Eluruumi pind: 103,8 m²
Projekt: 2016

Hoone asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, Uus tänava ja Bremeni käigu nurgakrundil.
Projektiga on kavandatud katusekorruse korteri täielik rekonstrueerimine.
Seoses katusekorteri planeeringuliste muudatustega on kavas hoone hoovi poolsel küljel ühe katuseakna muutmine “prantsuse” tüüpi rõduukseks.
Amortiseerunud puitaknad asendatakse algse jaotusega uute puitakendega, täielikult rekonstrueeritakse san.sõlm ja uuendatakse kõik vastavad kommunikatsioonid.

KÕRRE TEE ERAMU REKONSTRUEERIMINE JA LAIENDUS

Kõrre tee, Vääna-Jõesuu küla, Harku Vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 286 m²
Projekt: 2016

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Kavandatav hoone järgib piirkonna hoonestuslaadi, hoone on kompaktse põhiplaaniga 30 kraadise katuslaega viilkatusega elamu. Hoone on ühekorruseline, juurdeehituse mahus katusekorrusega.
Olemasoleva hoonemahu esimesel korrusel paiknevad köök, elutuba, magamistuba, saun ning garaaž.
Ühekorruseline katusekorrusega juurdeehitus liitub olemasoleva hoonega lõunaküljes.
Juurdeehituse esimesel korrusel paiknevad elukondlikud ruumid: köök, elutuba, kabinet ning wc ja tehniline ruum. Katusekorrusel paiknevad kolm magamistuba ning vannituba. Tubadel on Velux katuseakendega valgustatud kaldused katuslaed, mille suurem osa on kõrgem kui 2,5 m.
Hoone lääne küljel ehitatakse välja õhtupäikese poole avanev puitterrass.

ENDISE PIVAROOTSI MÕISA KARJAKASTELLI REKONSTRUEERIMINE HOTELLIKS

Pivarootsi küla, Hanila vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 2197 m²
Projekt: 2016

Rekonstrueeritav hoone järgib oma mahult ajaloolise karjakastelli geomeetriat. Hoone on ühekorruseilne, esimese korruse ulatuses graniit- ja paekivi müüridega ning kõrge kelpkatusega. Ansamblilisuse tagamiseks ajaloolise mõisakompleksi ülejäänud hoonestusega on katusekattena ette nähtud keraamilise kivikatuse paigaldamine.
Hoone taastatakse algses kastelli mahus järgides ajaloolist katuse kuju ja hoone üldist kõrgust. Hotelli fuajee, restoran, saunakeskus ja teenindava personali ruumid paiknevad hoone esimesel korrusel ümber suletud siseõue. Tehniline ruum koos kilbiruumiga on kavandatud hoone põhjatiivas.
Eraldi duširuumidega numbritoad paiknevad katusekorrusel. Sisehoovi poolne räästaalune ruum on kujundatud avatud galeriina kust avanevad vaated neljast küljest piiratud siseõuele.

Haavasalu tee, Üksnurme küla, Saku vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 270 m²
Projekt: 2016

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Ühekorruseline eramu on projekteeritud arvestades keskkonda ja vaateid ümbritsevale maastikule.
Hoone paikneb lõunapoole laugja nõlvaga krundi põhjaservas. L-kujuline hoonemaht on tänava poolt suletud, üksikute aknaavade ning kuuseornametikaga aktsenteeritud sissepääsuga. Aia poole jäävad terrassile avanevad klaaslükanduste ning osaliselt puitsalužiidega varjestatud klaasipinnad.

Vironia kaubanduskeskus, Kohtla-Järve
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Konstruktsioonid: Sander Künnapas
Brutopind: 66 m²
Projekt: 2015
Valmis: 2016

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Selvepesula varjualune on lihtsa vormiga ühekorruseline ehitis. Installatsiooni kujundus toetab pesula läbimise protsessist tulenevat objekti teisenemise ideed. Varjualune on ribilise kandestruktuuriga mis viimistletakse sisenemise suunast halli ja väljumise suunast helesinise fassaadiplaadiga. 
Ribiline struktuur ja värvilahendus tuleneb firma logost, mis toetab objekti kontseptuaalset ideed ning on vahendiks korporatiivse kuvandi loomisel.

TEHNILISED NÄITAJAD

Hoonealune pind                                66 m²
Netopind                                           60,0 m²
Kasulik pind                                       60,0 m²
Brutopind                                          65,6 m²
Kubatuur                                            262 m³ 
Tulepüsivus                                       TP-3

TTÜ TALLINNA KOLLEDŽI VEETORNI REKONSTRUEERIMINE

arhitektuurimälestis (reg nr 3127)
Tõnismägi 12, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 793 m²
Projekt: 2016

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Ajalooline paekivist veetorn on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.
Rekonstrueerimisprojekt näeb ette torni kahe alumise korruse kasutusele võtu avalikes huvides muuseumi või kunstigaleriina. Avalik juurdepääs tagab väärtusliku arhitektuuri eksponeerimisvõimaluse ning seose avaliku linnaruumiga. 
Torni ülemised korrused võetakse kasutusele ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi poolt õppetöö ja täiendkoolituste läbiviimiseks.  
Siseplaneeringu muudatused on seotud kasutusfunktsiooni muutmisega ning hoone vastavusse viimisega kehtivatele tuleohutuse nõuetele. 
Seoses hoone sektsioneerimisega rajatakse kolmandale ja neljandale korrusele uued vahelae osad. Osaliste klaasipindade sihipärase kasutamisega on võimalik tagada kogu torni läbivate vaadete säilimine
Keldrikorrusele on projekteeritud tehnilised- ja abiruumid ning wc’d. 
Torni ülemises osas paiknev terasplekist veemahuti võetakse kasutusele seminaride ruumina.

TEHNILISED NÄITAJAD
Ehitisealune pind:          136 m²
Suletud netopind:          523,6 m²
Kasulik pind:                   396,1
muuseumi pind:             140,3
Teaduskeskuse pind:    255,8
Hoone suletud brutopind: 792,7 m²
Hoone kubatuur:           4330 m³

(ehitismälestis nr 21071)

1877. aastal püstitati Liiv lahes, Ruhnu saare idaküljel omapärane silindrilise torni ja seda toetavate kaldtugedega metalltuletorn.
Insener Louis Édouard Lecointre poolt projekteeritud tuletorni monteeritavad elemendid valmistati Prantsusmaal Le Havre’s asuvas Forges et Chantiers de la Méditerranée laevaehitustehases. Torni tippu paigaldati valmimise järgselt Sautter, Lemonnier’i 2. järgu optilise aparaadiga latern. Algne valguslatern hävis Esimeses maailmasõjas ning taastati 1937 aastal insener Ants Niilre projekti järgi.

Raudplekist valmistatud tuletorni kõrgus jalamist on 37m. Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras ning on ainus seda tüüpi säilinud tuletorn Läänemere piirkonnas.

Mälestis reg nr 8552
Glehni lossi park, Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 3 m²
Projekt: 2015
Valmis: 2015

Kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. (Mt.7:14)

N.v.Glehni poolt u 1904-1908 valmistatud ajalooline Kitsa Mehe värav rajatakse säilinud fotode alusel rekonstruktsioonina. Graniitkivist dekoratiivne pargikujunduslik objekt oli valmistatud ansamblis teiste pargielementidega: Palmimaja (1900-1910), Kalevipoeg (1904), Lohe (u 1908).

TTÜ TALLINNA KOLLEDŽI FASSAADI RESTAUREERIMINE

arhitektuurimälestis (reg nr 3127)
Tõnismägi 14, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Suletud netopind: 2 870 m²
Projekt: 2015

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Tõnismäe vootorniga ühtse arhitektuurse ansamblina kujundatud paefunktsionalismi esindav koolimaja valmis 1937. aastal arhitekt H. Johansoni projekti järgi. Dekoratiivsest klomppaest seinapinnad on liigendatud tahutud kividest sokli, nurgakvaadrite ja sillustega.

Projektiga on ette nähtud hoone fassaadi restaureerimine ning 1958. aastal rajatud silikaattellistest juurdeehituse mahu soojustamine.

ERAMU JUURDEEHITUS JA REKONSTRUEERIMINE

Vääna-Jõesuu küla, Harku Vald
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 287 m²
Projekt: 2015

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Kavandatav hoone järgib piirkonna hoonestuslaadi, on traditsioonilise arhitektuurikeelega 30 kraadise viilkatusega elamu. Hoone on ühekorruseline, juurdeehituse mahus katusekorrusega.
Esimesel korrusel paiknevad elukondlikud ruumid: köök, elutuba, kabinet ning majapidamisruum. Olemasolev hooneosa rekonstrueeritakse juurdeehitusega talveaia abil liituva saunakompleksina.
Juurdeehituse katusekorrusel paiknevad kolm magamistuba ning vannituba. Tubadel on kaldlaed, mille suurem osa on madalam kui 2,5m.
Hoone lõunapoolsel küljel ehitatakse välja päikeselise aia poole avanev klaasitud veranda.

Ministeeriumite ühishoone arhitektuurne ideekonkurss „FÖÖNIKS“

Suur-Ameerika tn 1/Väike-Ameerika tn 2, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Brutopind: 21 760 m²
Võistlustöö: 2015

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Ideekavandiga on antud Suur-Ameerika tn 1/Väike-Ameerika tn 2 kinnistul paiknev ministeeriumite ühishoone lahendus. Maa-alune parkla, avalik linnaväljak ja maapealne parkimine on eelnevalt lahendatud etteantud maastikuarhitektuurse kujundusprojektiga. Büroohoone V-kujulised tornimahud markeerivad Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänavate hargnemist, lisades Pärnu mnt paiknevale tuiksoonele tulevikkuvaatavat dünaamikat.
Säilivad büroohoone ruumiprogramm ning hoone sisemine logistika. Plaanilises osas toimub muudatus tornide tüüpkorrustel, mis seoses hoonemahtude kallutamisega on üksteisest väliskontuuris nihutatud. Pindade suurused, kõikide sisemiste kommunikatsioonide trasside, treppide ja liftišahtide asukohad on säilitatud.

TEHNILISED NÄITAJAD
Võimsus – 1050 töökohta
Suletud brutopind – 21 760 m²
Suletud netopind – 18 708 m²
Üüritav pind – 15 750 m²

Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Brutopind: 242 m²
Võistlustöö: 2015

Avalik ruum
Avalik linnaruum on võrdselt kasutamiseks kõikidele erineva sotsiaalse tausta ja päritoluga inimestele. Avalik ruum peab looma tingimused inimeste kokku tulemiseks ühiselt kasutatavates kohtades. Suurem osa avalikust ruumist võtab enda alla liiklusmaa, kuid seal peaks ruumi olema ka teistele sotsiaalsetele ja kultuurilistele tegevustele. Eravaldusi ühendava struktuurina kujundab avalik linnaruum nende vahelisi kommertslikke või kogukonna ühistegevust toetavaid seoseid.
Avalikus ruumis väljenduvad kohalikud elustiilid ja ühistegevused, pakkudes samas anonüümsust ning kaitstes igaühe sotsiaalset staatust.
Tänapäeva tarbijalik linn on enam orienteeritud erainvesteeringutele ja kommertslikule dimensioonile, selle asemel et osutada põhitähelepanu kogukonnale ja ühisele omandile. Vaatamata sellele, et linn on mitmekülgsete erainitsiatiivide kogum, peavad need koos eksisteerima avaliku ühisruumi ümber.
Linnaväljak on sellise ühiskonna reflektor, kus toimuvad kohtumised ja kaleidoskoopilised nihestused.

Linnainstallatsioon
Linnainstallatsioon „Reflektor“ on ajas muutuv kineetiline valgusinstallatsioon, mis haarab enda mõjusfääri ka ümbritseva keskkonna. Selle käivitavaks komponendiks on päikesevalguse peegeldumine, elavdades linnaruumi ootamatute nurkade all langevate valguslaikudega.
Installatsioonis eksponeeritud väljapaneku eesmärgiks on linnaplaneeringuliste visioonide peegeldamine, täiendades olemasolevat situatsiooni erinevate ideeliste lahenduste projektsioonidega. 
Konteinerid piiritlevad avaliku ruumi privaatsemateks erifunktsioonilisteks sektsioonideks – kohvik, infopunkt, auditoorium, püsiekspositsioon, vahelduv ekspositsioon.
Ekspositsiooniks kohandatud konteinerid paigaldatakse raamina ümber risttahukakujulise siseõue. Põhiplaanilt aatriumi skeemiga struktuur on ühe alla lastava külje kaudu linnaruumile avatav. Näituse lõppedes on konteinerid võimalik kokku pakkida ning transportida uude näituskohta.
Installatsiooni soovitatav asukoht on linnaväljaku põhjakaares, kus reflektori peegeldav mõju madala päikese nurga puhul on ümbritsevale linnaruumile kõige mõjusam. 

Ruumiprogramm
Terrassil asuv vastuvõtt töötab nii infopunkti kui ka pop-up kohviku funktsioonis. Kerge teisaldatav  kohvikumööbel pakub näituse külastajatele ning loengutel osalejatele võimaluse kohtumisteks hubasemas õhkkonnas.
Loengusaalis on kohti 32 kuulajale. Konteineri lakke kinnitatav videoprojektor võimaldab slaidiprogrammi projitseerimist lektori selja taga paiknevale ekraanile.
Püsinäituste konteineris on 14 ekspositsiooniseina kõigi võistlusel osalenud linnade võidutöödega. Puutetundlikult ekraanilt on võimalik saada ülevaade võistluse üldistest põhimõtetest ning omal valikul ülevaate teistest võistlustel osalenud auhinnatud töödest digitaalses vormis.
Vahelduva ekspositsiooni konteineris esitletakse konkreetse asukoha võidutööd nii seinal paiknevatel planšettidel kui maketina. Puutetundlikul ekraanil on võimalik saada ülevaade kohalikest arengutest ning teistest võistlusele esitatud ideekavanditest.
Installatsiooni on võimalik ööseks sulgeda konteineri mehaaniliselt üles tõstetava külgseina abil, mis alla lastuna moodustab osa installatsiooni esisest kutsuvast terrassist.

Konstruktsioonid
Installatsioon rajatakse neljast standardsest merekonteinerist 40’HC mõõtmetega 12,2x2,44x2,9 m. Standardsed konteinerid on minimaalsete ümberehitustega kohandatavad ekspositsioonipindadeks. Konteinerid paigaldatakse kraanaga eelnevalt paika looditud madalatele alusklotsidele.
Konteinerite vaheline ala on kujundatud madalsoonelise pinnastruktuuriga WPC puit-plastik terrassilaudadest 25x150 mm (hall) terrassina.
Konteineritest moodustuva siseõue põhjaserva paigaldatakse neljateistkümnest peegelribast koosnev reflektor. Reflektor on suunatud võimalikult vastu päikest, tagades selle kiirte maksimaalse peegeldumise valguslaikudena ümbritsevatele pindadele. 200x1000 mm suurustest moodulitest koosnevad reflektorid valmistatakse Mirror viimistlusega Neobond alumiinium komposiitplaatidest 4 mm ning kinnitatakse 50mm ümartorudest kandjatele. 
Vihma kaitseks varjatakse konteinerite avatud küljed konsoolsete varikatustega. Varikatused valmistatakse 8 mm PC-kihtplastik plaatidest  puitkandjatel.

Tehnilised näitajad
Ehitusalune pindala: 242 m²
Kubatuur: 345 m³

(Arhitektuurimälestis reg. nr. 15391)
Haapsalu, Lääne maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos, Andreas Kivi
Suletud netopind: 1331,4 m²
Võistlustöö III koht: 2015

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Rekonstrueerimisprojekti eesmärgiks on ajaloolise piiskopilinnuse kujundamine terviklikuks muuseumikompleksiks. Lahendus näeb ette vaadete avamise linnuse säilinud varemetele taandades rekonstrueeritud ja uued kavandatavad osad võimalikult neutraalsetena tahaplaanile.
Sisehoovis eksponeeritakse 1980 a. arheoloogiliste uurimistööde käigus avatud hiliskeskaegne munakivisillutis. Hoovipinnast kõrgemale jäetud müüritised mis markeerivad ristikäigu müüre lammutatakse ning markeeritakse graniitplaatidega taastatava munakivisillutise tasapinnas.

Projektiga nähakse ette pealinnuse erinevate tiibade ühendamine kõiki korruseid läbivaks ühtselt toimivaks ruumiks. Pääsud hoonesse ja liikumisteed korruste vahel on lahendatud juurdeehituse mahtudena kunagise ristikäigu mahus olemasolevat säilinud ehituskehandit kahjustamata.
Peasissepääs muuseumisse on praegusel kohal siseõue lääneküljes, lisatud on kõigile ligipääsu võimaldav pandus. Keldrikorrus ja muuseumi esimene korrus on omavahel ühendatud uue trepikoja mahuga siseõue idaküljes. Korruseid ühendavas trepikojas paikneb trepitõstuk liikumispuudega inimestele, sealt avaneb ka keldrikorruse evakuatsioonitee siseõue.

Teisel korrusel paiknevatele katuseterrassidele pääseb siseõue põhjaservas asuva metalltrepi kaudu. Rajatava trepimademe alune ruum esimesel korrusel on kasutuses linnuse lääne- ja põhjatiiva ühenduskoridorina võimaldades ekpositsiooniteekonna sidumist ilma tarbetute läbimurreteta ajaloolistest silindervõlvidest. Trepi alust lukustatavat ruumi saab omakorda asutada teisaldatava välisinventari panipaigana.
Täiendava uue elemendina on linnuse endisesse loodetorni kavandatud metalltrepp, mis viib torni 4. tasandil paikneva vaateplatvormini. Loodetorni teine korrus rekonstrueeritakse terrasse teenindava köögina, trepi alune ruum võetakse osaliselt kasutusele terrassimööbli panipaigana. Köögile on võimalik tagada eraldi teeninduspääs vana müüritrepi restaureerimisega linnuse loodenurgas. Autonoomse sissepääsuga kolmandal korrusel paikneb trepist klaasseinaga eraldatud tegevustuba, mida on võimalik kasutada nii õppeseminaride kui pidusündmuste korraldamiseks. Neljanda korruse tasandil paiknevalt vaateplatvormilt avanevad ajaloolised vaated suurele ja väikesele Viigile ning silmapiirini laiuvale Haapsalu lahele.

Uued kavandatud ehitusmahud on vanast hoonekehandist selgesti eristatavad, kaasaegse detailikäsitlusega, viimistletud suurte alumiiniumraamis klaastahvlite ja mustaks oksüdeeritud metallist kattega. Terrasside olemasolevad profiilplekist variaktused asendatakse pingutatud tekstiilkangast mehaaniliselt teisaldatavate markiisidega. Terrassid rekonstrueeritakse veekindlate katuslagedena ning kaetakse paeplaatidest sillutisega. 
Haapsalu piiskopilinnus on kuulus optiliste illusioonidega seonduvate legendidega. Sellest tulenevalt nähakse ette infotahvlite ja viitade kujunduse lahendus pleksiklaasile graveeritud tekstidena, mis muutuvad nähtavaks materjali sees kulgeva valguse murdumise tulemusena. Võlvid valgustatakse välja põranda tasapinda uputatud ja alt ülesse suunatud valgustitega ning mööda vormide reljeefseid pindu pestud valgusvihkudena.

KONSTRUKTSIOONID

Restaureeritav osa

Restaureeritavas osas lammutatakse kõik profiilplekist variaktused. Puuduliku veepidavusega terrassid rekonstrueeritakse pööratud katuslae põhimõttel valmistatud käidavate katustena. Idatiiva terrass lahendatakse haljastatud mätastega katuseaiana. Lagunevate müüritiste pealsed konserveeritakse betoonist valatud müüripealsetega. Siseõues teisaldatakse katendid kuni algse munakivisillutiseni, vajadusel teostatakse kohtparandused. Kõikide ruumide kõrguslikud erinevused tasandatakse r/b pandustega kaldega maksimaalselt 1:10.

Sissepääsupaviljon

Sissepääsupaviljoni kandev karkass valmistatakse 200mm läbimõõduga r/b postidele toetatud monoliitsetest r/b vahelaeplaatidest. Katuslagi ehitatakse 200mm XPS-plaatidega soojustatud pööratud katusena mis kaetakse kasvumulla ja ekstensiivse haljastusega. Paviljoni kaks seina on olemasolevad paekiviseinad, sissepääsu ja sisehoovi poolsed seinad tehakse alumiiniumprofiilidega pakettklaasidest vitriinakendena, mille kohal on mustaks oksüdeeritud fassaadiplekiga viimistletud parapett. Liuguksed avanevad automaatselt. Siseõue poolse vitriinakna ette paigaldatakse autoväravaga ühtse kujundusega valmistatud metallvõre. Betoonist kandepostid viimistletaks interjööris metallraamidele kinnitatud ja pingutatud tekstiilist võlvidega. Tekstiilvõlvi sees paiknev valgusti loob kumeratel pindadel immateriaalse helenduse.

Ringiruum ja vaateplatvorm

Ringiruum rajatakse r/b vahelaele. Katuslagi ehitatakse 200mm XPS-plaatidega soojustatud pööratud katusena mille peale rajatakse sügavimmutatud puidust vaateplatvorm. Ringiruumi lõunapoolne otsasein ehitatakse alumiiniumprofiilidega pakettklaasidest vitriinaknana. 

Ühendusgaleriid, trepid ja piirded

Ühendusgaleriid valmistatakse metallist kergkonstruktsioonil 200mm mineraalvill soojustusega. Mahud viimistletakse väljast mustaks oksüdeeritud fassaadiplekiga. Katuslaed soojustatakse mineraalvillaga 250mm ja kaetakse PVC-kattega.
Välistrepid valmistatakse mustaks oksüdeeritud paksust terasplekist. Käsipuu siledatele külgedele on võimalik kujundada laserlõikelises ornamentikas ažuurseid kaunistusi.
Välisterrasside piirded lahendatakse raudrüü eeskujul terastraadist kootud rõngastest või spiraaltraadist metallvõrk piiretena. Piirde metallpostid ja detailid on kuumtsingitud pinnaviimistlusega.

Varikatused

Uued varikatused rajatakse mehhaaniliselt liigutatavate tekstiilist markiisidena. Markiisid on hooajaliselt avatavad otsese päikesevalguse ja vihmahoo varjamiseks. Tavaolekus on variaktus suletud, avades takistamatuid vaateid ajahambast puretud linnusemüüridele ja nende kohal kõrguvale Vahitornile.

Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos 
Brutopind: 992 m² 
Projekt: 2015
Valmis: 2015

Olemasolev hoone on ehitatud 1938 a, insener Jaan Tartlandi projekti järgi. Hoone on kahekorruseline püstpalk seinakonstruktsiooniga madalakaldelise kelpkatusega paekivivundamendile rajatud nn. Tallinna tüüpi korterelamu. 

Rekonstrueerimistööde järgselt säilib hoones olemasolev korterite jaotus – 7 korterit. Juurdeehitus on kavandatud kuni 33% hoone maapealsest kubatuurist. 
Hoone Suvila tn poolne fassaad säilitab oma algse välisilme. Katusekorruse väljaehitamiseks on kavandatud katuse harja tõstmine 1,0 m, räästajoon säilib olemasoleval kõrgusel. Säilitatakse olemasolev katusetüüp ja hoonele iseloomulik räästalahendus. Katusekorrus võetakse kasutusele teise korruse korterite laiendusena. 

Kärdla, Hiiumaa
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Väljaku pind: 23 380 m²
Võistlustöö: 2015

KONTSEPTSIOON

Rahvasuu pajatab, et kord jõudnud hiidvägilane Leiger paika, kus vesi maast välja keenud, võtnud siis looduskaunis kohas einet ning joonud puhast allikavett peale. Peale kosutavat einet heitud vägilane leiba luusse laskma kuid ärganud peatselt hakkide valju kisa peale ülesse. Linnud käristanud: „kärdi, kärdi, kärdi“. Sellest saanud koht oma nime. 

Kärdla linnaline areng on otsestelt seotud Hiiu-Kärdla Kalevivabriku, omaaegse Eestimaa kubermangu ühe tähtsaima tööstusettevõtte asutamisega. Kalevivabrik asutati 1829 a. parun Unger-Sternbergi poolt Hiiumaa kirderannikule Nuutri jõe kaldale. Vabrikuga üheaegselt rajati kolm paralleelset vabrikusse suunduvat teed: keskmine sirge Suurmaantee (praegu  Vabaduse), ühele poole sellest Rookopli ja teisele poole Altmaantee (praegu Pikk). Seoses sadama ehitamisega 1849 a tekkis tehast sadamaga ühendav Sadama tänav. Põhiliselt nende tänavate ümber hakkski kujunema Kärdla töölisasula. 1844 a alustati uue direktori Robert Ungern-Sternbergi algatusel Kärdla töölislinnaku rajamisega Inglismaa töölisasulate eeskujul. Vabrik hävitati 1941 a oktoobris taanduvate vene vägede poolt.
Linna administratiivne ja kaubanduslik keskus asub vana Turuväljaku piirkonnas. Keskväljakul domineerivad teenindus- ja kaubandusettevõtted, kultuurirajatised, administratiivhooned, hooajaline turg. Uushoonestusena on väljaku lääneserva kavandatud kolmekorruseline kortermaja äripindadega tänava korruse tasandil. Elamisfunktsiooni toomine linnaväljaku äärde aitaks luua kasutusaktiivsust ka siis kui tööpäev on lõppenud ja ärid suletud. Tuled akendes on märgiks saabujatele, et linn elab. Heakorrastatud keskkond soodustab ettevõtluse arengut, muudab keskväljaku elanikele ja turistidele atraktiivsemaks.

LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON

Keskväljak on Kärdla funktsionaalne kese, linna läbivate peamiste liikumissuundade ristumiskoht. Euroopalikus linnas on linnaväljak linnaelu lahutamatu koostisosa. See on sotsiaalne kohtumispaik kus linna vaimsus kiirgab ülejäänud linnaosadesse. Väljak ei ole inimeste jaoks ainult liiklussõlm vaid midagi enamat. Enamustes hästi toimivates linnakeskustes võib märgata avaliku ruumi sidumist liiklussõlmega. Hea ligipääsetavus loov võimaluse tõmbekeskuse tekkeks.
Ala kaubamaja ja tuletõrjedepoo vahel muudetakse kohalikuks tõmbekeskuseks parandades jalakäijate ligipääsetavust, luues ala läbivaid jalgrattateid, heakorrastatud linnaruumi ning rohealasid. Uus väljak teeb sellest kohast hea keskkonna ettevõtetele julgustades kohvikute, kohtumispaikade ja iduettevõtete teket. 
Linnaruumi saab kasutada erinevate tänavaspordialade harrastamiseks või erinevateks festivalideks. Siin leiavad koha tänavale valguvate restoranide terrassid ja minikohvikud.

VÄLJAKU LAHENDUS

Liikluskorralduse muudatus

Suurima muudatusena on rekonstrueeritaval väljakul kavandatud liiklusala oluline vähendamine. Väljakut läbiv liikluskorraldus lahendatakse ringliiklusega ristmikuna. Liiklusring võimaldab rajatavat liiklussõlme kasutada kohaliku sisse- ja väljasõidulahendusena, teostada kõiki vajalikke manöövreid erinevalt tavalisest ristmikust, mis juhib liiklusvoo ümbritsevatele tänavatele ega võimalda sooritada kohest tagasipööret. Tekkiv linnaruumiline epitsenter võimendab kohaidentiteedi teket. Liiklusring on arenenud liikluskorraga riikides muutunud üheks enam eelistatumaks alternatiiviks foorijuhitud või eesõigusristmikele. Lahendus on efektiivne ja ohutu sest sõidukid on sunnitud aeglasemalt liikuma. 
Seoses uue kultuurikeskuse rajamisega nähakse ette ajaloolise Allika tn ühendustee taastamine mis võimaldab seda ühtlasi kasutada möödasõiduteena kui keskväljak on pidustuste tõttu autoliiklusele suletud.

Kergliikluse eelistamine 

Kärdla on mugav linn kõndimiseks ning jalgrattaga liikumiseks. Lühikesed vahemaad oluliste punktide vahel soodustavad kergliiklusvõrgustiku arendamist. Hetkel on suurimaks probleemiks kõnniteede ja rattateede puudumine. 
Lahenduseks on kergliiklusteede ning olemasolevate sõiduteede baasil ühisliiklusega tänavavõrgustiku kujundamine, kus jalakäijatel ja rattaga liiklejatel on antud eelisõigused. Väljakule on kavandatud Ringtee-Sadama suunaline jalakäijate kulgemise ala. Jalgratastele turvaliste parkimisvõimaluste loomiseks rajatakse väljakule sõõrja asetusega parkimisraamid. Rattahoiu kohtade eksponeerimine linnaruumis populariseerib rattasõitu ning julgustab inimesi seda liiklemismoodust aktiivsemalt kasutama.

Linnaliku aktiivsuse tõstmine

Tänases olukorras kaob aktiivne elu väljakult koos tööaja lõppemise ja äride sulgemisega. Suurimaks miinuseks on väljakul puuduv elumajadega hoonestatud aktiivne tänavafront. Väljaku kõige domineerivam funktsioon on parkimine. Ka olemasolevad äripinnad on oma olemuselt pigem suletud mahtudega ning ümbritseva linnaruumiga ei suhtle. 
Kavandataval väljakul on kolm tõmbekeskust mis on markeeritud pingutatud purjeriidest varikatustega. Turismi infopunkt tõmbab tähelepanu kohe platsile sisenedes paiknedes vahetult endise pritsumaja läheduses kavandatava turuhoone ees. Suurem hüpar märgistab väljaku keskust ning on seotud väljaku idapoolsete äride ja ühiskondlike hoonete ette kavandatava ajas muutuva aktiivse tsooniga. Tsoon toetab erinevaid ajaviite ja ühiskondlikke loometegevusi -  spordiüritus, kontsert, sügislaat, jääskulptuuride festival või paraad.
Kolmas vaba lava funktsioonis tõmbekeskus on kavandatud perspektiivelt rajatava kultuurimaja esisele väljakule.

Uushoonestus

Väljaku olemasolev hoonestus on kaootilise iseloomuga. Monofunksionaalne keskkond ei soodusta piirkonna aktiivet ööpäevaringset kasutamist. 

ÄRI- JA ELUHOONE / HOTELL
Väljaku elukeskkonna aktiveerimiseks on  selle lääneserva kavandatud kolmekorruselise hoonemahuna segafunktsiooniga äri-kortermaja-hotelli rajamine. Hoone rajamiseks vähendatakse väljakuga külgnevas lõigus Liivaoja ehituskeelu vööndit 10,0 meetrini. Hoone esimesel korrusel paiknevad äripinnad ja hotelli fuajee, nende kohal eluruumid. Tuled akendes lisavad pimedal ajal turvatunnet, esimese korruse äripinnad tekitavad linnaliseks aktiivsuseks vajaliku kontaktsooni.

TURUHOONE
Turuhoone rajatakse olemasoleva turuväljaku kohale. Kergkonstruktsioonis ühekorruseline hoonemaht piiratakse pakettklaasist fassaadiga tagades atraktiivse visuaalse seose väljakuga. Avaras ruumis paikneb 10 korrapärase paigutusega 6,0x6,0m müügipunkti. Suvisel perioodil laieneb turu funktsioon ka turuhoone esisele väljakule.

KULTUURIMAJA
Uue kultuurimaja rajamine on kavandatud vana hoone asemele. 1960 aastal valminud hoone algne ehitusmaht on hilisemate juurdeehitustega moonutatud ning selle ruumiprogramm ei vasta enam tänapäevastele vajadustele. Olemasoleva hoone lammutamine võimaldab ajaloolise Allika tn ühenduse taastamise. Uus kahekorruseline hoonemaht on kavandatud Allika tn äärde, hoone väljaku poolne külg on kujundatud astmeliselt tõusva trepistikuna, mis moodustab väljakuga seotud avaliku linnaruumi osa.

Haljastus ja heakord

Kärdla linn on kujunenud Hiiumaa kirderannikule seda läbiva Nuutri jõe ning Kammioja ja Liivaoja kallastele. Linna lääneosa on rikas arvukate arteesiallikate poolest. Arteesiavetest küllastunud ojade kallastel domineerivad kõrghaljastusena sanglepad, koduõuedes  hoolitsetud hekid.

VÄLJAK
Väljak kaetakse kogu rajatava jalakäijate ala ulatuses betoonist kõnniteeplaatidega 500x200x80mm. Kujundused kasutatakse lihtsat kahevärvilist põrandavaiba motiivi. Katendi suund markeerib väljakul erineva funktsiooniga piiritletud alasid. 
Autoteed markeeritakse asfaltkattega uputatud betoonist äärekivide vahel.
Haljastuselemendina paiknevad üksikpuudena rattahoiu pinkide keskele paigutatud sangleppad Alnus glutinosa.  Puude võrad on altpoolt valgustatud platsi pinda süvistatud valgustitega.
Purskkaevu näol on tegemist seitsme joaga kinnise süsteemiga veeatraktsiooniga. Joad paiknevad platsi tasapinda süvendatud lohus. Süsteem on aktiivne turismihooajal juuni kuust kuni augustini. Talvel paikneb samas kohas linna jõulukuusk. Atraktsioon on valgustatud platsi tasapinda süvistatud valgustitega.
Väljaku üldvalgustus on lahendatud tuulegeneraatorite jõul töötavate LED-lampidega 10,0 m mastidel. Lisaks markeerib väljaku aktiivsemat idaservalist liikumist valgustite rida 4,0 m kõrgustel postidel.

ALLEE
Väljakut pikisuunas läbiva sõidutee lääneservas uuendatakse olemasolev vahtraallee. Uued puud istutatakse 4,0 m kõrgustena. Kitsaspüramiidse kujuga Harilik vaher Acer platanoides ’Columnaris’ sobib hästi linnapuuks ning toob väljakule sügisvärvidega elevust.

ARTEESIA AED, LIIKLUSRING
Kärdla aedlinn on tuntud oma korrastatud aedade ja pügatud hekkide poolest. Väljaku idaservas kujundatakse hekkidega korrastatud pargina Arteesia aed. Aed kujundatakse ca 1,2m kõrguste hekkidega puhkealadeks. Hekke hooldatakse korrapärase pügamisega. Hekkide vaheline ala kaetakse püsikutega puukoorepuruga multšitud pinnasel.
Jalgteed pinnatakse teraslindiga piiratud hallist graniitkivi sõelmetest katendiga.
Haljastuses kasutatakse puudena Sangleppa, püsikutena erinevaid hekipõõsad, Pargiroosi, Enelat, Sirelit, Ebajasmiini ning üksikuid pilti elavdavaid suvikud. 
Arteesia aeda on ette nähtud rajada arteesiakaevuga tiik. Loodusliku arteesiaveega purskkaev koosneb nelja kaskaadina langevast joast mis suubub 6,0 m läbimõõduga, madala betoonservaga ümbritsetud tiiki. Arteesiakaevust voolav vesi paisutatakse tiigis kõnnitee tasapinnani, ülevool juhitakse Kraavi tänava servas kulgevasse ojasse. Tiik on valgustatud seest poolt veekindlate basseiniprožektoritega ning haljastatud erinevate kõrreliste ja veetaimedaga: paju, hundinui.

VIIDAD
Orienteerumist lihtsustab ühtse märgistusega selge võrgustik. Linnas orienteerumist lihtsustavad viidad koondatakse kergliiklusteede trassidele. Kogu viidastiku kujundus lahendatakse Cor-Ten terasest metalllehtedest ühtse laserlõikelise kirjašriftiga SWISS721 Cn BT.

PINDADE, VÄIKEVORMIDE JA UUSEHITUSE LOETELU

PINNAD
Betoonkivi sillutis          16 612 m²
Unikivi sillutis                  535 m²
Asfalt                                3 245 m²
Graniitsõelmed               616 m²    
Haljastatud pind             2 372 m²
Pinnad kokku                  23 380 m²

UUSHOONESTUS
Äri- ja eluhoone    
Korruselisus:                  3
Ehitisealune pind:         1160 m²
Brutopind:                       3480 m²

Turuhoone
Korruselisus:                  1
Ehitisealune pind:         2445 m²
Brutopind:                       2445 m²    

Kultuurimaja
Korruselisus:                  2
Ehitisealune pind:         1925 m²
Brutopind:                       3650 m²

VÄIKEOBJEKTID
Arteesia kaev, tiik          r-3,0 m
Purskkaev                      h-1,4 m
Kiosk                               26 m²
Varikatus                        324 m²
Infotulp (2tk)                   70 m²

Kesklinn, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind:    847,6 m²
Projekt: 2015

Hoone on kavas rekonstrueerida ja võtta kasutusele hostelina. Esimesele korrusele on projekteeritud vastuvõtt, kontoriruumid ning restoran. Numbritoad paiknevad teisel korrusel ning väljaehitataval pööningul. San ruumid, pesuhooldus ja teised abiruumid ning tehnilised ruumid ja laod paiknevad hoone keldrikorrusel. Evakuatsiooninõuete täitmiseks on hoone kaguküljele projekteeritud metallist evakuatsioonitrepp.
Rekonstrueerimise käigus on kavas hoone välispidine soojustamine ja puitfassaadi uuendamine. Uued pakettklaasidega aknad paigaldatakse traditsioonilisele puitarhitektuurile omaselt laudise tasapinnas. Hoone katusekorrus ehitatakse välja olemasolevas mahus ning kaetakse Rannila Classic valtsitud katuseplekist kattega. Katusekorruse ruumide valgustamiseks on ette nähtud „Velux“ tüüpi katuseakende paigaldus. Katuseaknad paigaldatakse ühes rivis plokistamata, esifassaadi suhtes sümmeetriliselt. Hoone kaguküljele otsafassaadile rajatakse metallist evakuatsioonitrepp mis viimistletakse katusekattega samas toonis tõmmatud lehtvõrgust fassaadiplekiga. 

Haabersti LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos 
Brutopind: 350 m² 
Projekt: 2012
Valmis: 2015

Rekonstrueeritava elumaja kahekorruselise kõrge viilkatusega mahuga liitub ühekorruseline madala kelpkatusega garaaž. Projektiga nähakse ette amortiseerunud juurdeehituse lammutamise ning vana vundamendi kontuuris uue kahekorruselise hooneosa rajamise. Hoonemahtude omavaheliseks ühendamiseks on kavandatud uus trepikoda. Esimesel korrusel asuvad esik, elutuba, köök, söögituba, saunaruumid, keskkütte ruum ja garaaž. Teisele korrusele jäävad trepihall, vannituba, duširuum ja magamistoad ning rõdu. 

Tehnika tn 22, Tallinn
Projekteerija: AB Studio Paralleel OÜ
Autorid: Jaak Huimerind, Andres Lember, Indrek Laos
Brutopind: 1430 m² 
Projekt: 2008
Valmis: 2015

Tehnika ja Rohu tänavate nurgale kavandatud korterelamu järgib oma mahult ümbruskonnas välja kujunenud linnaehituslikku olukorda. Nurgalahenduse läbipaistvamaks ja õhulisemaks muutmise eesmärgil on hoone mahust tehtud 1-2 korruse ulatuses väljalõige jättes pealmised korrused konsoolsena  sissepääsu kohale rippuma.
Hoone plaanilahendus on traditsioonilise skeemiga, kus korterid koonduvad ühe hoonet läbiva trepikoja ümber. Kokku on hoonesse kavandatud 14 korterit. Keldrikorruse tasandil paiknevad 12-kohaline garaaz ja tehnilised ruumid.

(Ajaloo- ja ehitismälestise kaitsevöönd nr 1090)
Kopli tn. 101C, Tallinn
Projekteerija: Esplan OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 1850 m²
Projekt: 2009
Valmis: 2014

Rekonstrueeritav hoone paikneb ajaloolise Vene-Balti laevatehase administratiivhoone hoovis. Hoone on kavandatud õppehooneks võimsusega 200 õpilaskohta.
Esimesele ja teisele korrusele planeeritud peamiselt õppeklassid. Katusekorruse väljaehitamisel lisandub veel paar uut klassruumi, kantselei administratsiooniruumide ja õpetajate toaga.
Juurdeehitusena liitub olemasolevale hoonemahule multifunktionaalne fuajee. Uus kirdesuunaline sissepääs on kavandatud valgustatud betoonkivisillutisega kõnniteena.

https://www.facebook.com/merekool/videos/vb.1408411102769888/311606299782620/?type=2&theater

Papiniidu, Pärnu
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi,
Ehitusalune pind: 3840 m²
Võistlustöö: 2014

LINNARUUMILINE OLUKORD

Rail Balticu trass on kavandatud olemasoleva raudteetrassi kõrvale. Kavandatud trasside ja perroonide asukohtade osas on arvestatud lähteülesandes näidatud asukohtadega.
Uus jaamahoone on lahendatud jalakäijate sillana, mis sujuva kaarena ühendab logistilised sõlmpunktid ühtseks tervikuks. Jalakäijate sild ületab elava liiklusega Liivi tee, võimaldades ühtlasi pääsusid platvormidele. Olemasolev jalakäijate tunnel rekonstrueeritakse perroonidele alternatiivsete pääsude võimaldamiseks.
Kavandatavast terminalist jõe poole jääv ala võetakse kasutusele ühiskondliku metsapargina. Jõe äärde on ette nähtud valgustatud kergliiklustee, hiljuti valminud Jaansoni raja pikendusena ning jõesadama rajamine. Park võetakse kasutusele puhkepaiga ja piknikukohana, kaldaalal korrastatakse ujumiskohana. Raudtee poole jääv puistu terminali alal säilitatakse. Lõunapool paiknevale vähese haljastusega võsastunud alale kavandatakse terminali parkimisala.

ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Peamised juurdepääsud terminalialale on lahendatud Liivi tee ja Papiniidu ristmikult, Papiniidu silla alt ning läbisõitvatele erasõidukitele Papiniidu ja Pae tänava ristmikult. Lisaühendus on Papiniidu 2a ja 4 vahel paikneva olemasoleva tunneli kaudu, mis rekonstrueeritakse ning pikendatakse kavandatava perrooni alt läbi.
Raudtee kohale tõstetud kaarjas struktuur avab vaated ümbritsevale maastikule, jõele ning liiklusvoogudele.
Sõiduautode ja taksode lühiajalise peatumise kohad on kavandatud Papiniidu tn poolse sissepääsu ning jalakäijate silla jõe poolse otsa juurde. 
Busside peatused on planeeritud Papiniidu tänava mõlemale küljele.
Maastikuala kaldale on kavandatud jõetranspordi sildumisala, mis ühendub terminaliga jalakäijate tee kaudu. 
Terminali tunneli juurde on kavandatud turvaline lukustatavate raamidega parkimisruum kuni 100-le jalgrattale.
Parkimiskorraldus on lahendatud maastikuala lõunapoolsel osal. Parkla ehitus kavandatakse etappidena, esimeses etapis 50 autot ning edaspidi kuni 200 autoni.

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Terminal on lahendatud kavandatavat liiklussõlme ühendava sillana. 330,0 m pikkuse ja 150,0 m kaareraadiusega metallsõrestikust toru läbimõõt on 10,0 m. Metallstruktuuri otsad on kasutuses jalakäijate sillana, keskmises osas asub suletud mahuna jaamahoone. Jaamahoone jõepoolne külg on kasutuses ootesaalina, linnapoolses suletud tsoonis paiknevad ametiruumid, rendipinnad ning tehnilised ja abiruumid. 
Terminal toimib atraktiivse maamärgina olles erinevatest suundadest hästi nähtav ja tajutav. Visuaalne side terminaliga on tagatud nii Liivi teelt, Papiniidu tänavalt, sillalt, jõelt kui raudteelt.
Kavandatav linnaehituslik element pakub kasutamisvõimalusi ka muul ajal peale rongide väljumise ja saabumise aegade. Rajatav jalakäijate sild on ühendusteena keskuseks ümbritsevale jõeäärsele puhkealale, luues lisaväärtuse ka maanteega külgnevale ärialale. Sild on avatud ööpäevaringselt, ka sel ajal kui terminal on suletud.

KONSTRUKTSIOONID

330 m pikkune toru-sild on valmistatud metallsõrestikuna, mis toetub massiivsetele betoonpostidele. Sillal on kogu ulatuses lihvitud raudbetoonist põrand ning lamineeritud klaasist varikatus. 
Suletud osa piirdekonstruktsioonid on lahendatud klaaspakettidega vitriinsüsteemis. 
Pääsud sillale on võimaldatud läbi tsingitud metallkarkassil valmistatud trepikodade. Silindrilised trepikojad on viimistletud kuldses toonis tõmmatud metall-leht võrguga. Pääsud platvormidele on kavandatud läbi metallkarkassil betoonastmetega trepikodade, mis on piiratud klaasseintega. Kõik trepikojad on kõigile ligipääsetavuse tagamiseks varustatud liftidega.
Piirded valmistatakse pingutatud trossvõrk piiretena.

Ülemiste, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Ehitusalune pind I etapp: 21 560 m²
Ehitusalune pind II etapp: 2 510 m²
Võistlustöö: 2014

LINNARUUMILINE OLUKORD

Tallinn on läbi aegade olnud kohtumispaigaks erinevatele kultuuridele ja rahvustele olles omamoodi ristteeks kus luuakse uusi kontakte ja tutvusi. Kavandatav Ülemiste ühistranspordikekus on ühendatud Euroopa transpordivõrguga Rail Baltic rongiliini abil, tunnelina raudtee alt läbiv trammiliin ühendab terminali omakorda lennujaama ning teisest otsast sadamaga. Linnaruum lõimitakse jaamahoonega Euroopa väljaku abil mis avaliku linnapargi ja jalakäijate promenaadina ulatub Majaka ristmikust läbi raudtee aluse tunneli kuni Ülemiste ärilinnakuni. Raudtee tsoon ja linnaruum moodustavad ühtse voolava terviku. Loodav taristu koos kaasnevate teenuste ja äripindadega parandab tsooni üldist sotsiaalset kliimat luues avatud välja erinevateks sotsiaalseteks sündmusteks. 

ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Rajatava transpordisõlme juures on kõige suurem efekt erinevate transpordiliikide akumuleerumises. Ühte sõlmpunkti on võimalik koondada Rail Baltic, linnalähirongid, regionaalsed bussiliinid, tramm. Olemasoleva trammitee läbiviimine raudtee alt ja selle pikendamine lennujaamani on juba iseenesest suur projekt. Seda vältimatut sisselõiget laiendades on võimalik ühe korraga lahendada mitu linnaehituslikku probleemi. Trammitunneliga külgnevalt tekkib raudtee alla pind jaamahoone rajamiseks, Lasnamäe poole jääv kallak on võimalik kujundada Majaka ristmiku poole suunduvaks linnapargiks – linnaehituslikuks teljeks mis lõpetab Majaka ning Punase tänava kavandamisega alustatud linnaehitusliku telje ühendades promenaadi ja kergliiklusteena lennujaama Peterburi maanteega. 

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Rajatav jaamahoone paikneb raudtee alla rajatavas ühekorruselises mahus. Peasissepääs on Kesklinna poole rajatava Euroopa väljaku poolses küljes. Ülemiste ärilinnaku poole sissepääs on väiksema liiklusvooga ning kulgeb laugja pandusena paralleelselt Ülemiste lennujaamani pikendatava trammiteega. Väljaku servas paiknevast ooteruumist viivad eskalaatorid jaamahoone peal asetsevatele perroonidele. Perroonid on kogu 400 meetri ulatuses kaetud klaasist varikatusega liimpuidust kandjatel. Saabudes pika valgusküllase perroone katva varikatuse alla avaneb reisijatele ülevaade ala liiklusvoogudest. Hoone kuju väljendab transpordisõlme sisemist logistikat ning paiknemist Euroopa ristteel.
Transpordisõlm koondab lisaks rongi, trammi ja kaugbussi ühistranspordi liinidele ka äri- ja teeniduspindu, piletite müüki, toitlustusasutusi ning auto- ja rattaparklat. 

TEHNILISED NÄITAJAD

I EHITUSETAPP - RONGIJAAM 

Jaamahoone netopind:      2 495 m²
Jaamahoone brutopind:     2 890 m²  
Jaamahoone maht:            17 340 m³
Ehitusalune pind:                2 890 m²
Kõrgus:                                  6,0 m

Varikatuse brutopind:       21 560 m² 
Varikatuse maht:              199 200 m³
Ehitusalune pind:             21 560 m²
Kõrgus:                               14,4 m

II EHITUSETAPP - BUSSIJAAM 

Netopind:                           2 235 m²
Brutopind:                          2 510 m²  
Maht                                  13 160 m³
Ehitusalune pind:            2 510 m² 
Kõrgus:                              5,6 m 

PARKIMINE

Pargi ja reisi autoparkla:   800 kohta
Sh. Maapealne                    240 kohta
0 korrus                                 280 kota
-1 korrus                                280 kohta
Rattaparkla:                          1000 kohta
Bussiparkla:                         18 kohta
Personali parkla:                 20 kohta

PERSPEKTIIVSED ÄRIPINNAD

Reisiterminali äripinnad     3 000 m²
Büroohoone brutopind       26 000 m²
Hotelli brutopind                 17 400 m²

(Arhitektuurimälestis reg. nr. 8521-8529)
Maarjamäe, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Netopind:    3472 m²
Võistlustöö: 2014

Fuajee

Rajatav fuajee toimib kogu territooriumit haldava portaalina. Kaetud vastuvõtuala koondab endasse 0.korrusel san.sõlme ning esimesel korrusel piletimüügi, infolaua  ja garderoobi. Kaob vajadus eraldiseisva väravahoone järele. Kõik piletimüügi, üldise informatsioon ja meenete müügiga seonduv on võimalik koondada ühtse katuse alla. Fuajeest viib otse pääs restorani, ajutistele näitustele, haridus- ning konverentsikeskusesse. Teisel korrusel asuvasse püsiekspositsiooni viib keerdtrepp ja hoone kõiki tasandeid ühendav oktagonaalne platvormtõstuk. 
Ühtlasi saab muuseumi erinevaid osi ja hooneid ühendav fuajee olla kohaks ajutistele näitustele, sündmuste juurde kuuluv cateringi- või piletileti kohviku ala ja konverentsikekuse ning kaminasaali hajumisruum.

Välisruumid

Rajatav sissepääsuala kujuneb ajaloolist lossi, administratiivhoonet (end. suveköök), kogu muuseumikompleksi ja ümbritsevat puhkeala siduvaks esinduslikuks südameks. Loode-kagu suunaliselt läbitav fuajee ühendab täna kinnise galeriiga eraldatud välisruumid 1 ja 2 ning lossi üheks voolavaks tervikus, moodustades kogu muuseumikompleksi läbiva Suure Muuseumiringi alguse. Välisruum 3 ühendatakse nii lossi kui fuajeega läbi rajatava talveaia - hariduskeskuse. Lõunapäikesele avatud väliruum on privaatsem ja sobib koos restorani välisterrassiga nii  konverentsi- kui hariduskeskuses toimuvate välisürituste tarbeks. Ka on võimalik seal ülejäänud ruumist eristuvate välinäituste korraldamine.

Ajalooline suvesaal

Mõisa ajaloolise suvesaali algse ruumimulje saavutamine tundub üsna võimatu ülesandena, kui sinna ei jõua ühtegi päikesekiirt. Nõukogudeaegse juurdeehituse (suvesaali veranda asukohal) teisendamine talveaiaks – hariduskeskuseks, saali suletud akende ja lõunaseina osaline avamine võimaldab suvepäikesel saali paista ja nii selle meeleolu oma nimetusele kohaseks muuta.  
E. Okka pannoo „Rahvaste sõprus“ lõunaseina osa demonteeritakse sektsioonide kaupa,  konserveeritakse ja rekonstrueeritakse vormis, mis võimaldab selle eksponeerimist erinevatel näitustel. Ülejäänud pannoo osad dokumenteeritakse, konserveeritakse ja suletakse teost kahjustamata viisil kohtkindlate seinaplaatidega. Teose taasavamisrõõm jääks seeläbi tulevastele põlvkondadele

Hariduskekus

Hariduskeskus on plaanitud paiknema fuajeega samale kõrgusele toodud talveaias ja sealt laskuva
trepi kaudu ka 0. korrusel asuvas ruumis, mille suveõue poole avanevad kaev-aknad on pikendatud kuni põrandani ja seeläbi ruum veidi valgusküllasemaks muudetud. Vajadusel saab mõlemat ruumi ka eraldi kasutada.

Ekspositsioon

Pääs ajutiste näituste alale asub, fuajeest pandust pidi tõustes, alumisel tasandil. Pääs püsiekspositsiooni asub sama teed pidi liikudes korrus kõrgemal. Ajutiste näituste alana on käsitletav ka osa fuajeest ja hariduskeskuse 0 korrusel paiknev ruum.
Püsiekspositsioon on läbitav nii vastu- kui päripäeva. Kõrguste vahed erinevate näituseruumide vahel
on tasandatud kahes ruumis sik-sakselt kujundatud pandustena. Nõnda saab näitust läbida ka ratastooli ja lapsevankriga. Püsinäituse ruumide ees asuva ja fuajee poole avatud galerii kaudu toimub pääs lossi torni ning fuajee katusele, miskaudu saab omakorda minna lossi taga asuvasse veetorni – näitusele „ Eestimaa veetornid“ või väikesesse ajalooraamatute suvisesse lugemistuppa või kulla- ja hõbedaseppade näitusepinnale või 7-kohalisse kinno ...

Tööruumid

Muuseumitöötajate töö- ja puhkeruumid paiknevad endise suveköögi 1. ja 2. korrusel, abiruumid 0., 1. ja 2. korrusel. Ühendava fuajee kaudu lossi ja välisruumidega ühendatud admin.hoone esimesel korrusel asuvad tööruumid administraatorile, muuseumipedagoogidele, turvatöötajale, maja mõlemaid korruseid ühendavale raamatukogule, kaminasaal ja väikeköök (cateringi köök) kaminasaali ürituste ja vajadusel ka piletileti kohviku teenindamiseks.
Hoone 2. korrusel on tööruumid, millede vintskappaknad avanevad põhja ja kuhu kaudne lõunapäike paistab koridori klaasseinte kaudu, läbi lõunapoolsete vintskappakende. Kabinette ja pika maja erinevaid otsi ühendava koridori katuslae all olev osa on vajalikuks panipaiga ruumiks ja vintskappidest tekkivad väikesed privaatsed ruumikesed heaks kohaks, kus ettetulevaid isiklikke või teisi häirivaid telefonivestlusi maha pidada. 
1. korrusel paikneva raamatukogu kohal, keerdtrepiga ühendatult, asub väiksemate sisekoosolekute võimalusega töötajate puhkeruum koos kööginurgaga.

Haljastus

Olemasolevad puud kasvavad ajaloolisele suveköögile ohtlikult lähedal. Võrad halvendavad olulisel määral töökohtade insolatsioonitingimusi. Langevad lehed ja niiskus ei ase katusekonstruktsioonidel korralikult kuivada ja suurendavad niiskuskahjustuste ja lekete ohtu. Puude eemaldamine nähakse ette hooldusraie käigus. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse laiendatava vahegalerii katusele rajatava ekstensiivse murukatusega. Katusele rajatakse sammal- ja samblik haljastusega katuseaed.

Konstruktsioonid

Uus katuslagi rajatakse soojustatud pööratud katusena monoliitsest betoonist. Fassaadid pakettklaasidega alumiiniumprofiilidest. Katusele rajatakse ekstensiivse haljastusega katuseaed. Köögi plokk liidetakse ajaloolisele hoonele keldri tasandil. Nähtava osana jääb paistma sokli kõrgune kiviplaatidega viimistletud terrass. Juurdeehituse maht on kavandatud soojustatud kergplokkidest seintega ning monoliitsetest paneelidest soojustatud katuslaega.

Tehnilised näitajad

Netopind    3472 m²
Ühendusteede pind    177 m²
Tehniliste ruumide pind    218 m²
Kasulik pind    3077 m²
Sh.     Avalik tsoon    948 m²
    Ajutised näitused    174 m²
    Püsinäitused    661 m²
    Restoran    294 m²
    Konverentsikeskus    170 m²
    Töötajate tsoon    385 m²

ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Käesolev projekt on koostatud Eesti Kunstiakadeemia rajamiseks Kotzebue tn 1/Põhja pst 7 kinnistule. Kinnistu paikneb Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis. Kinnistu on hoonestatud erinevatel etappidel rajatud ajaloolise „Rauaniit“ tootmishoonete kompleksiga. 
Võistlustöö lahendus näeb ette amortiseerunud nõukogudeaegse ehitussubstantsi täieliku lammutamise, säilitatakse 1932 a valminud arhitekt Eugen Habermanni poolt projekteeritud kolmnurkne nurgamaja ning Kotzebue tn äärne ajalooline hoone esimese kahe korruse ulatuses. Hoonete lammutamine võimaldab ajaloolise Balti jaama suunalise krundi juurdepääsusuuna taastamise. Akadeemia uus hoonemaht on projekteeritud taastatava sissepääsutelje kohale võimaldades krundi läänekülgsele poolele kahekorruselise hoonealuse parkimistasandi rajamise.
Õppehoone ruumiplaneeringuline eesmärk on avatud mõttevahetuse ja koostöö keskkonna loomine, akadeemilise ülikooli funktsiooni dünaamiline sidumine olemasoleva linnamaastikuga Kavandatud juurdeehitus on eraldiseisev funktsionaalne hoonemaht mis täiendab ajaloolist tootmiskompleksi kaasaegse arhitektuurikeelega. Hoone kergus, avatus, õhulisus, loovad loomingulist tegevust inspireeriva keskkonna. Hoonemaht liitub ajaloolise tootmishoonega esimese korruse tasandist.
Hoone 0-korrusel paikneb alla lastud tänavatasandile avatud fuajee. Teaduskondade õppekompleksid paiknevad viiel korrusel. Katusekorruse tasandil asub üliõpilasrestoran ja linnaruumi osana liituv katuseaed. Maamärgi ja esindusfunktsiooni loojana on rekonstrueeritava akadeemia nurgahoone trepikoja peale ette nähtud monumentaalskulptuuri „Pegasus“ paigaldamine. Skulptuuri teostus lahendatakse 1% kunstihanke raames korraldatava konkursiga. 

ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON

Mahuline ülesehitus on lahendatud musta ja valge kontrasti printsiibil. Ajalooline nurgahoone, säilitatav administratsiooni hoone ning uus õppehoone korpus on kujundatud valge liigendatud mahuna. Akadeemilisele valgele mahul lisandub erinevaid hooneosi liitev ekspressiivne avalikku funktsiooni kandev fuajeed, raamatukogu ning sissepääsu konsoolselt katvat kaldauditooriumit sisaldav must hoonemaht. Õppehoone läänekülgsed fassaadid on lahendatud klaasist topeltfassaadina tagades küllusliku loomuliku päevavalguse ning avades vaateid ümbritsevale linnaruumile.

TEHNILISED NÄITAJAD

VÕIMSUS                                      1 200 õpilast
AKADEEMIA KASULIK PIND        11 900
    sh. VABAD KUNSTID                2 079
          DISAIN                                 2 154
          KUNSTIKULTUUR               434
          ARHITEKTUUR                   644
          AVATUD AKADEEMIA        227
          RAAMATUKOGU                660
          GALERII                              172
          RESTORAN                         310
          ADMINISTRATSIOON        406
          AKADEEMIA ÜLDRUUMID 4 814    
RESERVPINNAD                          320
ÜHENDUSTEEDE PIND               1 100
TEHNORUUMIDE PIND               220
SULETUD NETOPIND KOKKU    13 540

PARKIMISKOHTI KRUNDIL          46 kohta
RATTAPARKLA                             110 kohta

Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Andreas Kivi, Indrek Laos
Ehitusalune pind: 270,0 m²
Projekt: 2014

Salme tn korterelamu on ristkülikukujulise põhjaplaaniga kahekorruseline viilkatusega hoone. 
Vastavalt Kalamaja ehitusmäärusele, on tegemist miljööväärtusliku hoonega, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Laiendus on projekteeritud korterelamu olemasolevas mahus, mis ei moonuta hoone olemasolevat arhitektuurset lahendust.

Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos 
Brutopind: 178 m² 
Projekt: 2014

Rekonstrueeritav hoone on traditsioonilise puitvoodri ja kõrge viilkatusega elamu. Juurdeehitusena kavandatavad mahud on sobitatud olemasolevate mahtude ja arhitektuurse välisilmega. Kavandatud lahendus on projekteeritud olemasolevale kehandile harmoonilise jätkuna. Jälgitud on hoonestuse ühtsust ning naaberehitistega ühilduvat materjalikäsitlust, mis tagab piirkonna ühtlase ja omanäolise väljakujunenud miljöö säilimise.

Viru tn 26, Tallinn, Harju maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Netopind: 257 m²
Projekt: 2014 - ostupreemia

ASENDIPLAANILINE OLUKORD
Viru tn lilleturg on rajatud 1686 aastal kavandatud Bremeni bastioni säilinud osal. Hoone on rajatud Viru tn poolse nõlva sisse süvistatud kapitaalse paviljonihoonena.
19. sajandil kui bastion kaotas oma sõjalise otstarbe kaevati bastioni muldkeha läbi ning rajati Viru tänava trass. Bastioni Pärnu mnt poolsele osale rajati Musumäena tuntud haljasala, teisele poole Viru tänavat jääv bastioni osa tasandati ja hoonestati. 1897 aastal ehitati Viru väravate juurde pargivahi ruumidega matsakas ilutorn, Viru väljaku poolne kolmenurkne skväär haljastati ning ilmestati basseini ning purskkaevuga „Poisid kalaga“.
Viru tänava äärne lillemüügi paviljon ehitati 1997 aastal arhitekt P. Jänese projekti järgi. Musumäe nõlva süvendatud lillepaviljon ei kujuta endast omaette ehitusmahtu vaid osa säilinud bastioni reljeefist mille fassaad on kujundatud avadega paekiviseinana.

ARHITEKTUURNE LAHENDUS
Olemasolev turuhoone koosneb 12 lillemüügikioskist ning kahest tarbekaupade müügipunktist. Võrreldes hoone rajamise aegse situatsiooniga on tänased turu müügimahud ja väljapaneku valik oluliselt suurenenud. Täna püüab iga müüa käepäraste vahenditega oma müügipinda suurendada tänavale valguva korrapäratu väljapanekuga.
Projektlahendus näeb ette lilleturu paviljoni välisilme värskendamise koos ekspositsioonipindade korrastamisega, tehnovõrkude uuendamise, lillemüügilettide ning vitriinide rekonstrueerimisega.
Olemasolev lillemüügipaviljoni paekivifassaad remonditakse, paigaldatakse uued vitriinaknad. Paviljoni tänavapoolsele küljele paigaldatakse klaasist lükand-süsteemiga varustatud varikatus millega 1997 aastal valminud paekivivoodriga lillemüügipaviljonile antakse atraktiivsem ja kaasaegsem välisilme. Teisaldatavate vitriinklaasidega piiratava varikatusega seatakse müügilettidele konkreetsemad piirid moodustades vajadusel vilkale kaubandustänavale avatud vaheruumi (engawa).
Seoses avatud brutopinna laiendamisega suureneb hoone maht kuni 33% olemasolevast kubatuurist. Kavandatud lahendus suurendab müügipinda ca 3 korda ning võimaldab mitmekesist väljapanekut korrastada.
Hoone Viru väljaku poolses otsas rekonstrueeritakse tehniline ruum koos personali WC-ga. Hoone tehnosüsteemid kaasajastatakse, küte lahendatakse õhk-vesi soojuspumpade baasil. Õhkpumba välisosad paigaldatakse hoone katusele parapeti taha varjatult.
Olemasolev haljastuse olukord säilib. Välisvalgustus on lahendatud raamide külge kinnitatud üles-alla suunatud vihuga silindriliste LED-valgustitega.

KONSTRUKTSIOONID
Olemasoleva hoonemahu konstruktiivne lahendus säilitatakse, tehniliselt on võimalik nõlva poolse tugiseina ning põrandate ja katuslae täiendav soojustamine.
Olemasolev Viru tn poolne paekivifassaad remonditakse ja puhastatakse.
Amortiseerunud vitriinaknad asendatakse külmakatkestusega alumiiniumprofiilidest pakettklaasidega vitriinakendega.
Uue kujundusliku elemendina nähakse ette tänava poolsele küljele HEA-160 kuumtsingitud teraskandjatel klaasist varikatuse lisamine. Klaasist lükand-süsteemis on kasutatud on ilma raamideta uputatud juhtsiiniga klaasistust karastatud klaaspaneelidega 8mm.
Päiksekaitseklaasidega varustatud topeltfassaad peegeldab tagasi suvise otsese päikesekiirguse ning võimaldab külmal perioodil täiendava kliimapuhvri.

ERAMU JUURDEEHITUS JA REKONSTRUEERIMINE

Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 211 + 163 m² 
Projekt: 2012
Valmis: 2014

Olemasolev hoone on katusekorrusega puitkarkassi ning silikaatvoodriga ehitis millega esimese korruse tasandil liituvad ühekorruseline veranda ja kuur. Juurdeehitus on kavandatud põhimahule aia poolt ühendatuna klaasja verandaga. Järgitud on olemasolevaid katusekaldeid, räästa ja harja kõrguseid. Sissepääsu ja veranda osas on jätkatud parapeti lainelise katteplaadiga vormistatud pitsilist motiivi.
Juurdeehitusel on eraldi sissepääs tuulekojast hoone loodeküljest. Esimesel korrusel paikneb avar ateljee, köök ja duširuum ning trepihall. Teisele korrusele jäävad magamistoad. Juurdeehituse osa viimistletakse helebeeži fassaadikrohviga, hoone katus ja parapetid viimistletakse olemasoleva põhimahuga analoogselt lainelise kiudtsement-laineplaadiga.

PARTSI MÕISA TUULEVESKI RESTAUREERIMINE JA REKONSTRUEERIMINE VESKIMUUSEUMIKS

(Arhitektuurimälestis nr 23606)
Partsi küla, Pühalepa vald, Hiiumaa
Projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 290 m²
Projekt: 2007
Valmis osaliselt: 2013

Projekti eesmärk on ajaloolise Partsi mõisa tuuleveski olemasoleva veskikehandi restaureerimine, selle mahus säilinud algupärase tehnoloogia eksponeerimine ning hoone rekonstrueerimine Veskimuuseumiks. Hävinud tuuliku pea, 6-tiivaline tiivik ja 1. korruse galerii on kavas taastada fotorekonstruktsioonide põhjal. Lokomotiiviaegne sisseseade: kivitõrred ja kolud korrastatakse ja eksponeeritakse. Veskiga seotud detaile ja illustreerivat materjali eksponeeritakse veskikoja ja kivilae paeseintel.
Kavandatud juurdeehitus on projekteeritud kunagise abihoone säilinud vundamendiosade kontuurile. Juurdeehituse mahtu on kavandatud suurem kogunemissaal ja muuseumit teenindavad abiruumid.

(Tartu vanalinna muinsuskaitseala nr 27006)
Tartu, Tartu maakond
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopind: 1720 m² 
Projekt: 2012
Valmis: 2013

Hoone esimesel korrusel pääsuga tänavalt põhjapoolsest uksest asuvad korterid ja büroopinnad, teisel korrusel pääsuga tänava põhjapoolsest või hooviuksest korterid; keldrikorrusel sissepääsuga hoone lõunaküljelt kohvikuruumid ca 50 külastajale. Katusekorrusele on projektiga ette nähtud kahe katusekorteri väljaehitamine. 
Hoone üldilme ja plaanistruktuur valdavalt säilitatakse, muudatused nähti ette hoone kaasaja nõuetele vastavusse viimiseks ja katusekorruse väljaehitamisega seonduvalt. 
Teisel korrusel taastatakse otsaseina rõdu ning nähakse ette kamin-ahju rajamine. Katusekorrusel on ette nähtud klassitsistliku frontooni taastamine ning „Velux“ tüüpi katuseakaendega soojustatud katuslae ehitus.

Olustvere, Viljandi maakond
Arh. osa projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor: Indrek Laos
Rek. netopind: 4532 m² 
Projekt: 2012
Valmis: 2013

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone asub ajaloolise Olustvere mõisaansambli muinsuskaitsevööndis. Miljööd kujundav hooneterikas mõisakompleks on kujunenud peamiselt 19/20 sajandil. 
Kaasaegsetele soojapidavuse nõuetele mittevastav õppehoone nähti projektiga ette soojustada ja viimistleda „Raketerm“ süsteemis fassaadiplaatidega. Kavandati ka amortiseerunud puidust avatäidete asendamine uute soojapidavate puitakende ja külmakatkestusega alumiiniumprofiilidest vitriinakendega. Uus välisviimistluse lahendus arvestab õppehoone asukohaga miljööväärtuslikus keskkonnas ning sobivust ajaloolise mõisaansambliga.

(Tallinna vanalinna muinsuskaitseala nr 2589)
Toompuiestee 24, Tallinn
Peaprojekteerija: Esplan OÜ
Arh. osa projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor, vastutav spetsialist: Indrek Laos
Brutopind: 2635 m²
Projekt: 2012
Valmis: 2013

Rekonstrueeritav Riigimetsa Majandamise Keskuse administratiivhoone paikneb UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitse alal ajaloolises bastionite vööndis. Krundil paikneb kolmekorruseline historitsistlik telliskivifassaadiga hoone funktsionalistlikus stiilis juurdeehitusega.
Tingituna maja asukohast vanalinna muinsuskaitsealal on fassaadide rekonstrueerimisel arvestatud muinsuskaitse nõuetest tulenevate tingimuste ja piirangutega.

(Ehitismälestise kaitsevöönd reg nr 7028)
Vanemuise 48, Tartu
Arh. osa projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor: Indrek Laos
Netopind: 4872 m²
Projekt: 2011
Valmis: 2013

Renoveerimisprojekti eesmärgiks on koolihoone energiatõhususe parandamise läbi CO2 emissiooni vähendamine.
Hoone vanas osas on ette nähtud soojustada seest poolt olemasolevat katuslage ja pööningu vahelage ning asendada amortiseerunud keldriaknad uute klaaspaketiga kaheraamsete puitakendega.
Uue osa fassaad soojustatakse mineraalvillaga ja viimistletakse  Cembrit True Vesuv (tellisepunane) viimistlusplaadiga. Fassaadi kattematerjal on valitud arvestades ajaloolist miljööd ja sobivust vana koolimajaga. Plussideks on materjali tugevus ja vastupidavus aktiivses kasutuskeskkonnas, hooldusvaba viimistluspind, mis läbimassplaadina tagab fassaadi väärika vananemise.
Suuremad muudatused on kavandatud kahe hooneploki vahelise peasissepääsu sõlme lahenduses. Ette on nähtud vaheühenduse kolmanda korruse rekonstrueerimine ning uue varikatuse rajamine.

(Ehitis- ja ajaloomälestis nr 1233)
Tehnika tn 18, Tallinn
Arh. osa projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor: Indrek Laos
Rek. korpuste netopind: 4606 m² 
Projekt: 2011
Valmis: 2013

Tehnika tn 18 peahoone näol on tegemist ehitis- ja ajaloomälestisega kus aastast 1880 asus Tallinna Raudtee-tehnikakool. 
Rekonstrueerimisprojekti eesmärgiks oli hoone energiatõhususe parandamise läbi CO2 emissiooni vähendamine. Hoones nähti ette amortiseerunud katusekatte vahetus tsingitud valtsplekkkattega, pööningu katuslae soojustamine, akende vahetus ning ventilatsiooni ja küttesüsteemi uuendamine. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustes toodud ettepanekutele taastati katusel algsed fiaalid ja katusebalustraad.

Kooli tn 1, Kehtna alev, Kehtna vald, Raplamaa
Arh. osa projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor, vastutav spetsialist: Indrek Laos
Brutopindala: 6455 m² 
Projekt: 2012
Valmis: 2013

1954. aastal valminud suursuguse arhitektuurse lahenduse ja hästi säilinud esindusliku fassaadidekooriga hoone on väärtuslik näide 1950. aastatel ehitatud avalike hoonete ilutsevast arhitektuurist. 
Projektiga on teostatud CO2 meetmete järgsed projekteerimistööd. Peahoonel vahetati aknad, säilitati algne arhitektuurne välimus ning fassaadidekoor.
Stalinistlikus stiilis peahoonele on 1965. aastal juurdeehitusena lisatud ühekorruseline funktsionalistlikus stiilis ühekorruseline hoonemaht soojustati. Projektiga nähti ette amortiseerunud eterniitkatuse vahetus ning katusekallete ühtlustamine.

Vana-Vigala küla, Vigala vald, Raplamaa
Arh. osa projekteerija: Arhitekt Indrek Laos
Autor: Indrek Laos
Brutopindala: 6091 m² 
Projekt: 2011
Valmis: 2013

Ühiselamu elamisplokkides on kavandatud planeeringulisi muudatusi ning kõigi kommunikatsioonide kaasajastamine. Mõlemale hoonetiivale kavandatakse uusehitusena eraldi sissepääsud.
Olemasolevad 10 kohalised ühe san. sõlme ümber koondatud elamisühikud jagatakse kahes väiksemaks õpilaskorteriks.  Kavandatavad õpilaskorterid koosnevad kahest 11m² 2-inimese toast ühise wc, duširuumi ning köögiga.
Ühiskasutusega ruumid on kavandatud kahe tiibhoone vahele uusehitusena rajatavasse 3-korruselisesse hooneplokki Väga halvas tehnilises seisukorras keskmine vaheplokk lammutatakse. Uus ühendusplokk projekteeritakse multifunktsionaalse vabaajaveetmise keskusena.
Liikumispuuetega õpilaste pääs on tagatud kuni esimese korruse tasandini, nende jaoks on kavandatud 2 tuba mõlema hoonetiiva peasissepääsu poolsetes otstes.
Ühiselamu elamutiivad on lahendatud ühtlases kollases toonis, keskmine hobiruumide korpus moodustab kontrastsema aktsendi, rõhutades selle hooneosa aktiivsemat funktsiooni.

Nõmme LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Planeeritav ala: 0,26 ha 
Projekt: 2011
Kehtestatud: 2013

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Nõmme linnaosas 2583 m² suurusel maa-alal
asuva kinnistu jagamine kaheks 100% elamumaa maakasutusega krundiks ligipääsu servituudi seadmisega tagumise krundi kasuks ning ehitusõiguse määramine kahe 2-korruselise üksikelamu rajamiseks ja kahe abihoone ehitamiseks.

Mustamäe LO, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Arhitektuur: Indrek Laos, Andreas Kivi
Maasikukujundus: John Lööf Green
Krundi pindala: 6642  m²
Brutopind:
     Maapealne - 1700 m²
     Maa-alune - 300 m²
Projekt: 2013

metanoia
Kreekakeelne termin ’metanoia’ on ühend eessõnast ’meta’ (pärast) ja verbi ’neo’ (tajuma, mõtlema, kogema või vaatlema). Liitsõna eesliide hõlmab aja ja muutuse kahte tähendust, mida võib tõlgendada kui ’pärast’ või ’teistmoodi’; nii et kogu ühendi tähendus on: ’mõtlema pärast teistmoodi’. Pöördumine on läbimõeldud otsus, millega kaasneb muutus käitumises „meele ja südame muutus“ või „teadvuse muutus“.

Võistlustöö on koostati Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku hoonekompleksi rajamiseks. Projektiga on kavandatud ühe korruseline koorirõduga kirikusaal koos koguduse kantselei, söögitoa, ning lastehoiu ja noortekeskusega hoone teisel korrusel.
Kiriku sakraalruumi kavandamisel on peetud oluliseks lähtuda traditsioonilisest kirikuruumi ida-lääne suunalisest orientatsioonist. Kompleksi esikülje pööramisega üldise tänavavõrgustiku suhtes põhja-lõuna suunaliselt ca 30⁰ kujuneb selle ette kolmnurkne avalik linnaruum. Väljaku parkla osa saab vajadusel kasutada avatud linnaruumina turu- ja kohtumispaigana ning suuremate temaatiliste massiürituste tarbeks: Jõululaat, Jaanipidu, palvepäev jne. Selleks puhuks on võimalik parklaalale vastavalt kas teisaldatava kuuse, lõkkeaseme või lava paigaldamine.’Ülejäänud ala krundist on ette nähtud piirata ažuurse metallaiaga moodustades sümboolse paradiisi aia.
Hoone fassaad viimistletakse scarlet punase läbimass tsementkiudplaadiga. Tänavapoolsel küljel kasutatakse grafitikaitsega tsementkiud fassaadiplaati. Punane värvitoon on traditsiooniliselt kiriklik pühaduse värv seotud pühakute ja märtritega.

Väike-Õismäe, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Arhitektuur: Indrek Laos, Andreas Kivi
Maasikukujundus: John Lööf Green
Brutopind: 147 ha
Projekt: 2013

GREEN BRIDGE
A new green bridge for Õismäe – a building and a park in the same time that connects Õismäe and gives it a new natural center.
This bridge is a new social focus and a good first step into converting Õismäe to a place of its own and not just the sleeping City it is perceived today. The bridge encompasses a multifunctional public center for a library, dancehall and restaurant all according to the needs of the residents. A part of the blue pond will be kept and visible from the building as well as the outside where a small sandy beach is located. On the other side of the green bridge a new square will take form and create a public place outside the public building.
School stadiums and sports grounds will opened and integrated to the new bridge and public space. Students will be able to use the place on the way home after school.
To reinforce the identity of the area new bus stops that resembles the new center will be created. Lightning and green roofs with flowering vegetation are the main features used to achieve this.

Tondi tn 8a, Tallinn, Harjumaa
Projekteerija: Esplan OÜ
Autor: Indrek Laos
Brutopindala: 3776 m² 
Projekt: 2012

Rekonstrueerimisega nähakse ette piirdekonstruktsioonide soojustamine, tagatakse hoones nõuetekohane sisekliima ja energiasääst küttekuludelt. Esimesele korrusele on projekteeritud uus esinduslik sissepääs ja fuajee.
Hoone ümbrus korrastatakse, rajatakse kõnniteed, asfaltkattega parklad, haljastus ning konteinerhaljastusega katuseterrass.
Hoone projekteerimisel on erilist tähelepanu pööratud kõigile ligipääsetavuse põhimõtetele vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusele nr 14, 28.11.2002 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“.
Kõik ruumid vastavad kõigile ligipääsetavuse nõuetele.
Liikumisteedel valge kepi abil orienteerumise hõlbustamiseks on ette nähtud erineva viimistlusmaterjaliga tähistatud alad ja maamärgid. Orienteerumist hõlbustavad kuulmis- ja kompimismeelele orienteeritud pindade kasutamine. Suurest valguserinevusest tuleneva nägemistundlikkuse ja  pimestamise vältimiseks on kavandatud olemasolevatele akendele otsest päikesevagust hajutava prinditud joonmustriga tuuleklaasi paigaldamine. 
Värvid on lahendatud kontrastsuse printsiibil. Tumeduserinevuse eesmärgiks on oluliste ehitisosade, tarindite ja detailide esile tõstmine taustast. 
Ruumi tajumist on toetatud ka erinevate kuulmisaistingutega. Kõne kuulmise hõlbustamiseks on vähendatud pikka järelkõla akustiliste paneelide ja neelduvate materjalidega. 
Pideva helitaustaga on märgistatud peasissepääs, häälinfoga on varustatud lift. Põhilised viidad esitatakse punktkirjas loetavatena.

Tipu kool, Tipu küla, Kõpu vald, Viljandi maakond
Projekteerija: Flux Pojekt OÜ
Autor: Indrek Laos
Sisekujundus: Laika, Belka & Strekla OÜ
Brutopind: Koolimaja 639,0 m², saun-katlamaja 193,7 m²
Projekt: 2012

Projekt on koostatud Tipu ajaloolise koolimaja rekonstrueerimiseks ja saun-katlamaja ehitamiseks. Looduskooli hoonena kasutusele võetav endine koolimaja on ühekorruseline katusekorrusega puithoone. Hoone on püstitatud taaskasutuse põhimõttel varutud materjalidest 1932 a. Ajalooline peahoone rekonstrueeritakse traditsionalistlikus vormikeeles.
Hoone esimesel korrusel paiknevad valdavalt õppe- ja koolitusotstarbelised ühiskondlikud ruumid. Peamised suuremad kogunemisruumid paiknevad kogu hoonet läbiva keskse koridori servas. Sansõlm ja pääs katusekorrusele on lahendatud peasissepääsu juurde.
Katusekorrusele on kavandatud 12 voodikohaga hostel-tüüpi majutusasutus. Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud olemasoleva trepikoja ümberehitus ja laiendamine. Suurem ümberehitus on seotud lõunaküljes eenduva veranda tüüpi katusevintskapi väljaehitamise ning hoone otsaseina evakuatsioonitrepi rajamisega.
Küüni-tüüpi viilkatusega saun/katlamaja hoonemaht on lahendatud keskkonda sulanduvalt traditsioonilise materjalikasutusega kaasaegselt minimalistlikus vormikeeles. Hoonel on keskkonnaga harmoneeruv vertikaalne ülekattega laudvooder ning tõrvatud sindelkatus. Üldiselt suletud maht avaneb tiigi poole klaaspakettidest vitriinaknaga.

Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa
Projekteerija: AB Studio Paralleel OÜ
Autorid: Indrek Laos, Jaak Huimerind
Sisekujundus: Laika, Belka & Strelka OÜ
Brutopind: 635 m²
Projekt: 2008
Valmis: 2010

Projekti arhitektuurse üldlahenduse eesmärgiks oli olemasoleva hoone võimalikult ajastukohane ja autentne rekonstrueerimine uueks muuseumi näitustemajaks. Kaasaegne tehnosüsteem ja ruumikasutus on lahendatud märkamatult ning domineerivaks jääb hoone üldilme. Välditud on juurdeehitatavaid osi ja kaasaegseid ja ajaloolisi katuseaknaid. Projekteeritud uued katuseaknad on suured sisselõiked katuse tasapinda, mis on kaetud sindelkatuses paiknevate alumiiniumžalusiidega.