Ülemiste, Tallinn
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Ehitusalune pind I etapp: 21 560 m²
Ehitusalune pind II etapp: 2 510 m²
Võistlustöö: 2014

LINNARUUMILINE OLUKORD

Tallinn on läbi aegade olnud kohtumispaigaks erinevatele kultuuridele ja rahvustele olles omamoodi ristteeks kus luuakse uusi kontakte ja tutvusi. Kavandatav Ülemiste ühistranspordikekus on ühendatud Euroopa transpordivõrguga Rail Baltic rongiliini abil, tunnelina raudtee alt läbiv trammiliin ühendab terminali omakorda lennujaama ning teisest otsast sadamaga. Linnaruum lõimitakse jaamahoonega Euroopa väljaku abil mis avaliku linnapargi ja jalakäijate promenaadina ulatub Majaka ristmikust läbi raudtee aluse tunneli kuni Ülemiste ärilinnakuni. Raudtee tsoon ja linnaruum moodustavad ühtse voolava terviku. Loodav taristu koos kaasnevate teenuste ja äripindadega parandab tsooni üldist sotsiaalset kliimat luues avatud välja erinevateks sotsiaalseteks sündmusteks. 

ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Rajatava transpordisõlme juures on kõige suurem efekt erinevate transpordiliikide akumuleerumises. Ühte sõlmpunkti on võimalik koondada Rail Baltic, linnalähirongid, regionaalsed bussiliinid, tramm. Olemasoleva trammitee läbiviimine raudtee alt ja selle pikendamine lennujaamani on juba iseenesest suur projekt. Seda vältimatut sisselõiget laiendades on võimalik ühe korraga lahendada mitu linnaehituslikku probleemi. Trammitunneliga külgnevalt tekkib raudtee alla pind jaamahoone rajamiseks, Lasnamäe poole jääv kallak on võimalik kujundada Majaka ristmiku poole suunduvaks linnapargiks – linnaehituslikuks teljeks mis lõpetab Majaka ning Punase tänava kavandamisega alustatud linnaehitusliku telje ühendades promenaadi ja kergliiklusteena lennujaama Peterburi maanteega. 

ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Rajatav jaamahoone paikneb raudtee alla rajatavas ühekorruselises mahus. Peasissepääs on Kesklinna poole rajatava Euroopa väljaku poolses küljes. Ülemiste ärilinnaku poole sissepääs on väiksema liiklusvooga ning kulgeb laugja pandusena paralleelselt Ülemiste lennujaamani pikendatava trammiteega. Väljaku servas paiknevast ooteruumist viivad eskalaatorid jaamahoone peal asetsevatele perroonidele. Perroonid on kogu 400 meetri ulatuses kaetud klaasist varikatusega liimpuidust kandjatel. Saabudes pika valgusküllase perroone katva varikatuse alla avaneb reisijatele ülevaade ala liiklusvoogudest. Hoone kuju väljendab transpordisõlme sisemist logistikat ning paiknemist Euroopa ristteel.
Transpordisõlm koondab lisaks rongi, trammi ja kaugbussi ühistranspordi liinidele ka äri- ja teeniduspindu, piletite müüki, toitlustusasutusi ning auto- ja rattaparklat. 

TEHNILISED NÄITAJAD

I EHITUSETAPP - RONGIJAAM 

Jaamahoone netopind:      2 495 m²
Jaamahoone brutopind:     2 890 m²  
Jaamahoone maht:            17 340 m³
Ehitusalune pind:                2 890 m²
Kõrgus:                                  6,0 m

Varikatuse brutopind:       21 560 m² 
Varikatuse maht:              199 200 m³
Ehitusalune pind:             21 560 m²
Kõrgus:                               14,4 m

II EHITUSETAPP - BUSSIJAAM 

Netopind:                           2 235 m²
Brutopind:                          2 510 m²  
Maht                                  13 160 m³
Ehitusalune pind:            2 510 m² 
Kõrgus:                              5,6 m 

PARKIMINE

Pargi ja reisi autoparkla:   800 kohta
Sh. Maapealne                    240 kohta
0 korrus                                 280 kota
-1 korrus                                280 kohta
Rattaparkla:                          1000 kohta
Bussiparkla:                         18 kohta
Personali parkla:                 20 kohta

PERSPEKTIIVSED ÄRIPINNAD

Reisiterminali äripinnad     3 000 m²
Büroohoone brutopind       26 000 m²
Hotelli brutopind                 17 400 m²